Euro-eelnõu võimaldab kasutada nimiväärtuseta aktsiat

Eurole ülemineku seaduse eelnõu näeb ühe olulise muudatusena ette ka võimaluse võtta aktsiaseltsil soovi korral kasutusele nimiväärtuseta aktsia, mis kehtiva õiguse järgi lubatud pole.

Kaisa Gabralajakirjanik

"Paljud riigid hakkasidki nimiväärtuseta aktsiaid lubama seoses eurole üleminekuga, sealhulgas Soome, Austria, Belgia ja Saksamaa, kuna see on üheks võimaluseks vältida eurole üleminekuga seonduvaid probleeme," põhjendas justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Indrek Niklus.

Eestis tuleb kasutusele selline nimiväärtuseta aktsia rakendamine, kus säilib kindel aktsiakapital ja nimiväärtuseta aktsiad kujutavad endast aktsiakapitalist kindlat osa, nagu ka nimiväärtusega aktsiad. Neil on arvestuslik nimiväärtus, mis saadakse kogu aktsiakapitali jagamisel aktsiate arvuga.

Nimiväärtuseta aktsiate kasutuselevõtmise võimaldamine ei tähenda, et aktsiaseltsid peavad nimiväärtusega aktsiad välja vahetama, need on edaspidigi lubatud – nimiväärtuseta aktsia kasutamine on ühingutele vaid lisavõimalus. Samas ei lubata selguse huvides korraga mõlemaid aktsiaid kasutada. Nimiväärtuseta aktsia arvestusliku väärtuse miinimumsuuruseks on kümme eurosenti. Nimiväärtuseta aktsia kasutuselevõtmiseks tuleb muuta ka aktsiaseltsi põhikirja.

Valitsus kiitis täna eelnõu heaks. Nikluse sõnul on eelnõu eesmärgiks muuta äriseadustikku selliselt, et äriühingud, kes peavad edaspidi kõiki olulisi rahalisi näitajaid eurodes väljendama, saaksid kindlaksmääratud kuupäeval eurole sujuvalt üle minna.

"Euro tulekuga tuleb näiteks ümber arvestada aktsiate ning osade nimiväärtused, aktsia- ja osakapitali suurused, osanike häälte arvud ja palju muud," selgitas ta. "Selles protsessis ei tule automaatne regulatsioon kuidagi kõne alla," lisas Niklus.

Nimelt arvestades krooni ja euro vahelist praegust kurssi, tekiksid automaatsel ümberarvutamisel mittetäisarvulised summad, mis tuleks ümardada täisarvuni. See omakorda võiks automaatsete reeglite rakendamisel nihutada paigast ühingusisesed osalusproportsioonid ja tingida aktsia- või osakapitali automaatse suurenemise või vähenemise.

"Osaühingute puhul kehtestatakse minimaalse osakapitali ja minimaalse osade nimiväärtuse suurusteks praeguse 40 000 krooni ja saja krooni asemel 2500 eurot ning üks euro," ütles Niklus. "2500 euro suurune osakapital on väiksem kui praegu, mis peaks teatud juhtudel vähendama osakapitali suurendamise vajadust," märkis ta.

Aktsiaseltsidele kehtestatakse eelnõuga minimaalseks aktsiakapitali ja aktsiate nimiväärtusteks 25 000 ja 0,1 eurot tänase 400 000 krooni ja kümne krooni asemel. "Ka 25 000 euro suurune aktsiakapital on väiksem kui praegune, olles samas minimaalne aktsiakapital, mis Euroopa Liidus lubatud on," tõdes talituse juhataja.

Eelnõu kohaselt arvutab iga ühing osade nimiväärtused ümber endale sobival ajal.

"Oluline on ka see, et kõik eelpool nimetatud eurole üleminekuga seonduvad põhikirjamuudatused äriregistris on riigilõivuvabad, mistõttu ei kaasne ettevõtjatele sellega märkimisväärseid lisakulusid," rõhutas Niklus.

Eurole üleminekuga ei teki probleeme tulundusühistu, hooneühistu ja teiste juriidiliste isikute puhul, kuna nende osalustel ei ole nimiväärtuseid, mis peaksid olema täisarvulised.

Kavandatavad muudatused on planeeritud jõustada 1. juulil 2010. See tähendaks, et juba alates 1. juulist oleks võimalik hakata registrisse kandma ühinguid, mille põhikirjas on kapitalinäitajad väljendatud eurodes. Samuti on võimalik hakata tegema muudatusi "vanades" ühingutes, et euro kasutuselevõtmise järel oleks majandustegevuse jätkamine võimalikult sujuv ja probleemideta. Sellise lahendusega on nõustunud ka Euroopa Keskpank.

Euro-eelnõu võimaldab kasutada nimiväärtuseta aktsiat

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised