Taavi Veskimägi loeb alla ümardamist õigeks

"Rahaliiduga liitumise protsess on olnud oluliselt pikem kui ta oleks võinud seda teistsuguse tegutsemise korral olla. Eurole ülemineku praktilised ettevalmistused algasid juba pärast 15. jaanuari 2004. aasta valitsuskabineti nõupidamist," märkis Veskimägi. 

Valitsus otsustas Veskimäe sõnul juba 2004. aasta detsembris muu hulgas:

1. Võtta eesmärgiks ümardada riigile makstavate maksete ja riigi poolt makstavate toetuste ja hüvitiste ümberarvestamisel Eesti kroonidest eurodesse maksumaksjale soodsas suunas. Ministeeriumidel vaadata üle määrad oma valdkonnas ning arvestada võimalikest ümardamistest tulenevate mõjudega riigieelarve strateegia 2005–2009 koostamisel.

2. Rahandusministeeriumil valmistada ette seadusemuudatused, et tekikskohustus avaldada 1. jaanuarist 2006 hindu nii Eesti kroonides kui ka eurodes.3. Euro kasutuselevõtu ettevalmistustes võtta eelduseks, et euro tulebkasutusele 1. jaanuaril 2007 ilma üleminekuajata.

"Üldiselt peaks olema euro kasutusele võtmise seaduse läbiv loogika ideaalis valdkonnapoliitiliselt neutraalne. Tegemist on tehniliste muudatustega, mis olemasolevaid õigussuhteid osapoolte vahel ei peaks muutma, vaid sätestama faktiliselt euro seadusliku maksevahendina Eesti Vabariigis kasutusele võtmise, Eesti kroonide eurodeks vahetamise ja krooni käibelt kõrvaldamise reeglid," märkis Veskimägi. 

Investeerimisfondide seaduse muutmises on Veskimägi seda meelt, et nimiväärtuse olemasolu roll fondiosakute puhul on ebaoluline. Oluline on turuväärtus. "Nii et kui fondivalitseja laseb välja osakuid, võib edaspidi asendada nimiväärtuse arvestusliku väärtusega," lisas ta.