• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 13.03.10, 08:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Mis muutub, kui Eestis tuleb käibele euro?

Eurole ülemineku õigusloome töögrupi juht Tiit Rebane rääkis Äripäevale, et juhul, kui Eesti uue aasta algusest euroga liitub kujuneb aktsiaseltsi asutamiskapitaliks 25 000 eurot, osaühingu saab aga registreerida 2500 euroga.
Järgneb lühiusultus Tiit Rebasega:
Millised on olulisemad ja suuremad muudatused ettevõtjate jaoks seoses selle eelnõuga?
Ühinguõigust puudutavad muudatused kehtestatakse äriseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõus. Euro kasutusele võtmiseks ühinguõiguses tuleb võimaldada ühingute asutamisel hakata väljendama kõiki ühingu tegevuse seisukohalt olulisi rahalisi näitajaid eurodes, samuti tuleb võimaldada juba tegutsevatel ühingutel hakata summasid eurodes väljendama.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Aktsiaseltside miinimumkapitaliks kehtestatakse 25 000 eurot ning nimiväärtusega aktsiate minimaalseks nimiväärtuseks 10 eurosenti.
Osaühingute miinimumkapitali suuruseks kehtestatakse 2 500 eurot ning osa minimaalse nimiväärtusena 1 euro.
Enne euro kui seadusliku maksevahendi kasutusele võtmise päeva Eestis (edaspidi €-päev) äriregistrisse kantud osaühingud ja aktsiaseltsid võivad väljendada põhikirjas osa- või aktsiakapitali ja osade või aktsiate nimiväärtusi edasi Eesti kroonides.
Äriseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu jõustumisest alates, eeldatavalt 2010. a 1. juulist, võimaldatakse uute äriühingute asutamist eurodes väljendatud aktsia/osakapitaliga. Samuti tuleb arvestada, et aktsia võib välja lasta nimiväärtusega aktsiana või nimiväärtuseta aktsiana. Nimiväärtusega ja nimiväärtuseta aktsiate samaaegne väljalaskmine ja kasutamine ei ole lubatud.
Äriseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu jõustumisest alates, eeldatavalt 2010. aasta 1. juulist, on ettevõtjatele riigilõivusoodustus äriühingu aktsia- ja osakapitali kroonidest eurodesse konverteerimise muudatuse äriregistrisse kandmisel (soodustusega toiminguteks oleksid põhikirja muutmine ja kapitali suuruse muutmine ning põhikirja muutmisel nimiväärtuseta aktsia kasutusele võtmiseks).
Millised on peamised ohukohad, milliseid probleeme võib ettevõtjatel ette tulla, mida ette teades saaks vältida?
Eestis euro kasutusele võtmise sujuvuse tagamiseks peaksid ettevõtjad aegsasti alustama ettevalmistusi infosüsteemide viimiseks olukorda, et oleks võimalik pärast €-päeva tõrgeteta kasutada eurot nii äriühingu siseste teemadega tegelemisel kui suhtlemisel äriühingu väliste isikutega.
Lepingute osas tuleb arvestada lepingute järjepidevuse põhimõtet, st krooni käibelt kõrvaldamine ei muuda lepingute ega muude õigusliku vahendite tingimusi, ei vabasta ühegi õigusliku vahendi kohase kohustuse täitmisest ega anna poolele õigust sellist vahendit ühepoolselt muuta või lõpetada, kui õigusliku vahendi tingimustest või poolte kokkuleppest ei tulene teisiti.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Euro kasutusele võtmise seaduse eelnõus sätestatakse kroonisummade eurodeks arvestamise põhimõtted ning eelnõu seletuskirjas ilmestatakse neid põhimõtteid selgituste ja näidetega.
Äriühingud peaksid hindama oma sularaha vajadusi, et €-päevast alates oleks neil võimalik vahetusraha tagasi anda eurodes. Paralleelkäibe perioodil saab kõikides kaubandus- ja teeninduspunktides maksta nii kroonides kui eurodes.
Kuna paralleelkäibe perioodi eesmärgiks on sujuvalt kroonid käibelt kõrvaldada ja eurod ringlusse lasta, siis tuleks äriühingutel võimalusel alati vahetusraha tagasi anda eurodes.
Arvestades võimalusega, et €-päevaks ei pruugi kõikidel kaubandus- ja teeninduspunktidel olla varutud piisavalt euro sularaha, siis on paralleelkäibe perioodiks jäetud võimalus vahetusraha tagasi anda ka kroonides.
Äriühingutel on euro sularaha võimalik saada krediidiasutustelt eeldatavalt kuu aja jooksul enne €-päeva, kuid sularaha optimaalne vajadus tuleb äriühingutel endil välja arvestada.
Kokku muudetakse selle seadusega 227 hetkel kehtivat seadust. Eurole üleminekuks kokku on vaja muuta 236 seadust, mis on 56,60% kogu meie seadusandlusest. Valitsuse tööpäevad pole hetkel just lühikesed - mis ajaks loodetakse kõikide seadusemuudatustega valmis saada?
Vajalikud seadusemuudatused sisalduvad euro kasutusele võtmise seaduse eelnõus ning sellega paralleelselt Riigikogus menetletavates riigilõivuseaduse eelnõus ning äriseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõus. Nimetatud eelnõudest viimases reguleeritakse ühinguõigusega seotud muudatusi.
Riigilõivuseaduse eelnõuga kehtestatakse samanimelise seaduse uus redaktsioon, mis erineb eelmisest redaktsioonist sellega, et lõivumäärad on kehtestatud eurodes.
Euro kasutusele võtmise seaduse eelnõu II peatükis sätestatakse muudatused seadustes, mida ei hõlmata riigilõivuseaduse eelnõus ega äriseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõus.
Asjakohaste seaduste muudatusettepanekud sisalduvad eelnimetatud kolmes eelnõus ning tänasel (11. märtsiil - toim.) valitsuse istungil otsustas valitsus esitada eelnõud Riigikogule menetlemiseks.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 11 p 9 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele