- OMX Baltic−0,05%317,98
- OMX Riga0,15%956,07
- OMX Tallinn−0,28%2 199,74
- OMX Vilnius−0,16%1 498,45
- S&P 5001,26%7 746,67
- DOW 300,56%51 972,96
- Nasdaq 1,86%27 015,81
- FTSE 1000,75%10 739,01
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,06
- OMX Baltic−0,05%317,98
- OMX Riga0,15%956,07
- OMX Tallinn−0,28%2 199,74
- OMX Vilnius−0,16%1 498,45
- S&P 5001,26%7 746,67
- DOW 300,56%51 972,96
- Nasdaq 1,86%27 015,81
- FTSE 1000,75%10 739,01
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,06
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eestit usaldatakse rohkem kui mitmeid euroala riike
Kui neli kuud tagasi tundsime rõõmu selle üle, et Eesti maksevõimetuse risk on langenud samale tasemele euroala liikme Kreekaga, siis nüüdseks on usaldus Eesti vastu Kreekast kolm korda suurem ning oleme ette rebinud ka Portugalist, Hispaaniast ja Itaaliast.
Eesti CDS (credit default swap) ehk riigi maksejõuetuks muutumise risk on väiksem kui pea kõigil euroala "sigadel" ehk PIIGS-riikidel, kelle hulka kuuluvad hiiglasliku võlakoorma tõttu Portugal, Iirimaa, Itaalia, Kreeka ja Hispaania. Vaid Iirimaad peetakse sellest pundist veel Eestist usaldusväärsemaks.
Eesti maksejõuetuse risk on Läti omast ligi neli korda ning Leedu omast enam kui kaks korda väiksem.
Ka Bloombergi ajakiri Businessweek on viimasel ajal kirjutanud Eestist positiivses valguses. Näiteks märtsi lõpus kirjutas ajakiri, et käärid Eesti ja euroala rahaturgude reitingute vahel on viimase 17 kuu väikseimad, mis näitab, et investorid usuvad euroala otsustajate heakskiitu Eesti peatsele liitumisele euroga. Veebruaris tõstis reitinguagentuur Standard&Poors Eesti reitingu väljavaate negatiivselt stabiilse peale, reitingut tõotab peagi kergitada ka Fitch Ratings. Ajakiri lisas, et Eesti CDS on viimase paari aasta väikseim.
Väike riigivõlg ja eelarve puudujääk, jõulised kärped
"Kindlasti on oluline, mida teised riigid meist arvavad ja kas meid usaldatakse, kui tahame enda tuleviku üles ehitada ekspordile," kommenteeris Eesti Panga nõukogu esimees Jaan Männik positiivset sõnumit CDSi näitaja kohta. Ta tõi välja kolm põhjust, miks usaldusväärsus Eesti vastu on kasvanud: väike riigivõlg, väike eelarvedefitsiit ning 2009. aasta jõulised eelarvekärped. Euro-ootuste rolli kohta usaldusväärsuse tõusus sõnas Männik, et oleme täitnud liitumiseks vajalikud kriteeriumid, aga nüüd on otsus teiste kätes. "Arvan, et me ei peaks Eestis käituma, nagu euro oleks juba kasutusele võetud, see otsus ei ole meie teha," hoiatas Männik liigse eufooria eest.
Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Taavi Rõivas pidas Eesti CDSi hüpet ootuspäraseks. Peamiste usaldusväärsuse tõusu põhjustena nimetas ta sarnaselt Männikuga Eesti väikest eelarve defitsiiti ja võlakoormat. "Eesti reservid on suuremadki kui võlg, järelikult oleme välisinvestoritele atraktiivsed. See on sama, nagu pangale on atraktiivne selline klient, kellel sääste on rohkem kui laenusid," rääkis ta.
Rõivas: usaldusväärsuse järsu languse ohtu pole
Küsimusele, mis võiks meie usaldusväärsust järsult kõigutada, vastas Rõivas, et ta ühtegi sellist šokki tulemas ei näe. Isegi väike võimalus, et me eurotsooniga uuel aastal ei liitu, ei lennutaks Rõivase hinnangul Eestiga seotud riske üles, kuna usaldusväärsus põhineb peamiselt konkreetsetel eelarvepoliitilistel saavutustel, mitte euro-ootusel. Kas Eesti CDS võib pärast euro saabumist veelgi paraneda, on Rõivase sõnul vara öelda. "Oleme niigi juba üsna pingerea alumises otsas," rõõmustas ta.
Kommentaar
Peter Priisalm, Avaron Asset Managementi partner
Kuna Eesti valitsussektori võlatase on väga madal, on igati loomulik, et ka Eesti riigi maksevõimetuse riski hinnatakse madalaks. Kahtlemata on positiivne, et investorid on lõpuks hakanud eristama riike tegelike näitajate põhjal, mitte puhtalt emotsioonide ajel.
Hetkel kuum
Kindlasti mängib usalduse hea näitaja puhul olulist rolli valitsuse võimekus kiirelt kulusid vähendada, mis Lõuna-Euroopa riikides on kujunenud tõeliseks proovikiviks.
Arvestades, et võrreldes valitsussektoriga toimus isegi kiirem ja järsem kohandumine erasektoris, kus on oluliselt alanenud nii tööjõu kui ka kinnisvara hind, on kahtlemata kasvanud Eesti atraktiivsus investeerimiskeskkonnana. Eeldades, et Eesti võetakse 1. jaanuaril vastu eurotsooni, kaob ka mõningaid välisinvestoreid hirmutanud devalveerimisrisk.
Samas peab arvestama, et erasektori laenukoormus ei ole Eestis väike ning seetõttu ei ole oodata kiiret tarbimise ega pangalaenude kasvu, mis võiks tarbimist turgutada. Investeeringud võiks tulla just ekspordisektorisse.
Autor: Piret Reiljan, Jaana Pikalev
Hetkel kuum
“See äri tegeleb praegu ellujäämisega”
Kebja: Eestisse mahuks 1–2 suurt andmekeskust
TTJA menetlus tuvastas rikkumised
Podcastid
Enimloetud
5
Viimased uudised
“See äri tegeleb praegu ellujäämisega”
Kebja: Eestisse mahuks 1–2 suurt andmekeskust
Tagasi Äripäeva esilehele