Uuring: tervishoid liigub patsiendi suurema omaosaluse suunas

PwC Tervishoiu-uuringute Instituudi mahukas süvauuring kinnitab, et riikide tervishoiusüsteemid on aastakümnete jooksul välja kujunenud suured, seaduste poolt jäigalt reguleeritud ning muutustele vastupunnivad struktuurid, mis keskenduvad pigem iseendi, mitte patsiendi heaolule.

Ehkki paljud riigid nimetavad oma süsteemi patsiendikeskseks, on patsiendi huvidele keskenduv tervishoiusüsteem pigem erand. Majandussurutis on olnud silmade avajaks nii rikastes kui vaesemates riikides: liiga kallid, ebaefektiivsed ja valedel alustel tegutsevad süsteemid peavad muutuma

86% uuringus osalenutest leidis küll, et juhtiv roll tervishoiusüsteemi käigushoidmisel peab jääma riigi kanda, ent tervelt 97% vastanuist oli seda meelt, et liigsöömisest, diabeesist, astmast ja südamehaigustest tulenevate tervisehäirete ravimisega peaks kaasnema patsientide omavastutus ning 57% arvates peaks see omavastutus olema suur, kuna eelnimetatud krooniliste haiguste puhul on otsene seos käitumuslike, ühiskondlik-majanduslike ja geneetiliste teguritega, mille üle meditsiinisüsteemil puudub kontroll.

Kolmveerand vastanutest uskus, et tervishoiu rahastamise raskuspunkt hakkab nihkuma tänaselt haiglate ja polikliinikute infrastruktuurile tuginevalt intensiivravi mudelilt rahvatervise parandamise suunas, nii et vajadus arste külastada oluliselt väheneks. See peab hõlmama nii inimeste paremat informeerimist igapäevaste valikute ja nendega kaasnevate terviseriskide osas ning paremat ligipääsu individuaalsele terviseinfole, patsiendi rahalise omavastutuse suurenemist, aga ka kogu süsteemi oluliselt patsiendikesksemaks muutmist.

Patsiendikeskse süsteemi märksõnadena on esile toodud koordineeritud ravimeeskonnad, mis tegutsevad tiimi põhimõttel patsiendi vajadustest lähtuvalt, rahulolu-mõõdikute kasutamine tervishoiuasutuste hindamisel ning juurdepääs tervishoiuteenusele sõltumata patsiendi asukohast (s.h. virtuaalne nõustamine).

Eesti PricewaterhouseCoopers’i nõustamisteenuste juhi Teet Tenderi sõnul on üldtunnustatud tõde, et ka rikastel riikidel ei jätku piisavalt raha, ravimaks kõigi inimeste kõiki haigusi, mistõttu tuleb valida kas ravida osade inimeste kõiki haigusi või ravida kõigi inimeste osasid haigusi. "Ehkki ilmselt ei pääse ükski riik järjest suurenevast patsiendi omaosalusest, on ennetavad tegevused ühiskonna jaoks üks odavamaid lahendusi, millega Eestis näiteks haigekassa, tervisearengu instituut, vähiliit ja mitmed teised ka tegelevad," märkis Tender. " Usutavasti on Eestiski järjest suurem konsensus selle osas, et need, kes ise oma tervisest ei hooli, peavad seetõttu tekkinud tervisehädade ravimisel suuremat omaosalustasu maksma, kui oma tervise osas vastutustundlikud inimesed“.