Pangad haaravad jõudsalt kinnisvara

Swedbanki esimese kvartali aruandest selgus, et panga probleemse kinnisvaraga tegelev tütarfirma Ektornet prognoosib, et aasta lõpuks kasvab varade maht viiekordseks. See tähendab, et firma käes oleks 6,4 miljardi krooni eest kinnisvara, sellest enam kui viie miljardi eest Balti riikides.

"See puudutab küll Eestit. Enamik objekte on juba töös. Need on projektid, mis erinevate pankrotiprotsesside kaudu jõuavad panga kätte," sõnas Swedbanki finantsjuht Erkki Raasuke.

Enamik Ektorneti varadest on praegu Põhjalas, Eesti osa moodustab veerandi. "Arvan, et aasta lõpuks on Baltimaade osa sellest kolm neljandikku," sõnas ta. "Kolmest neljandikust on ootuspäraselt Läti osa kõige suurem ja võib-olla Eesti ja Leedu osad on enam-vähem sama suured, aga seda ei ole veel täpsustanud," lisas ta.

"Pangad näevad, et hinnad on adekvaatsed ja et pikaajaline kasv on võimalik. Ehk minu jaoks tähendab see seda, et Swedbank ja SEB usuvad, et kinnisvaraturg on põhja saavutanud," märkis Arakas.

Tema sõnul on küsimus see, et mingeid varasid on juba ostetud, aga siiski seda suuremat lainet, mida palju turuosalised on oodanud, pole veel senini tulnud. "Minu arvamus on, et ega see tulemata jää," lisas Arakas.

Arakase arvates on raske öelda, millised kinnisvaraprojektid võivad pankade kätte minna. "Kindlasti sellised projektid, kus likviidsus on praegu väga madal. Eks buumiajal on igasuguseid rumalaid ja väga rumalaid otsuseid tehtud. Igasugused põlluarendused või buumi tipu n-ö toodang, mis on kuhugi läbi mõtlemata ja kiirustades üles pandud. Või need krundid, kuhu pole midagi jõutud tegema hakatagi, mis on täitsa tühjad," lisas ta.

Ka Pindi Kinnisvara juhatuse esimees Kalev Roosiväli leidis, et pankade kinnisvaraostud tähendavad, et teatud varade hinnalanguse põhi määratakse ära. "Kui pank hakkab oma tütarettevõtte nimel praeguse hinnatasemel Baltimaadest kinnisvara ostma, siis järelikult ka pank usub, et hullemad ajad võiks kinnisvaraturul möödas olla."

Tarmo Kase, Ober-Hausi Kinnisvara ASi tegevjuht

Õnneks või kahjuks ei ole sundmüüki paisatava vara hulk võrreldes tagatiseks või n-ö vabamüügis oleva varaga suur ja jääb kogu müügis oleva kinnisvara koguhulgast mõne protsendi piiresse.

Keegi ei tea täpselt, kui palju kinnisvara asub nn hallis tsoonis ehk kui palju on objekte, mis lähiperspektiivis võivad pankrottide ja sundmüükide kaudu turule tulla.

Ühelt poolt pankade soov osta kinnisvara oma tütarfirmadesse vähendab pakkumist turul ja peaks nõnda hindu hoidma, teiselt poolt jõuavad need objektid varem või hiljem lõpptarbijale suunatult kinnisvaraturule tagasi.

Pankade kätte võivad eelkõige minna ilma infrastruktuurita kõrvalises asukohas paiknevad nn põlluarendused, aga võib-olla ka kesklinnas paiknevad liiga kõrgete sisendhindadega arendusprojektid. Kuigi elamispindade turul võib täheldada teatud stabiliseerumist, siis äripindade puhul tõenäoliselt raskused süvenevad, kuna tarbimine on jätkuvalt madalseisus.

Tõnu Toompark, kinnisvaraanalüütik

Hapuks läinud vara on võimalik osta sellel, kellel on likviidsust - eks need ole pangad. Pankade eesmärk ei ole kedagi üle pakkuda. Seetõttu mingit väga olulist lühiajalist mõju ei ole, aga teisest küljest peab arvestama, et ega pangad ei taha selle vara omanikuks jääda.

Mõned positiivsed momendid on ka - kui vara on müügis sundtäitmisel 10 miljoni krooniga, siis pank suudab selle osta, mitte ei lase hinna 3 miljoni krooni peale kukkuda.