• OMX Baltic0,39%296,16
  • OMX Riga−0,28%908,02
  • OMX Tallinn0,41%2 041,42
  • OMX Vilnius0,05%1 203,45
  • S&P 500−1,6%6 238,01
  • DOW 30−1,23%43 588,58
  • Nasdaq −2,24%20 650,13
  • FTSE 100−0,7%9 068,58
  • Nikkei 225−0,66%40 799,6
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%91,7
  • OMX Baltic0,39%296,16
  • OMX Riga−0,28%908,02
  • OMX Tallinn0,41%2 041,42
  • OMX Vilnius0,05%1 203,45
  • S&P 500−1,6%6 238,01
  • DOW 30−1,23%43 588,58
  • Nasdaq −2,24%20 650,13
  • FTSE 100−0,7%9 068,58
  • Nikkei 225−0,66%40 799,6
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%91,7
  • 20.05.10, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Õlitaimed vajavad umbrohu eest eriti tõhusat kaitset

Eestis kasvatatavad õlikultuurid - raps, rüps, sinep, kapsasrohi ja tuder - on kõik ristõielised ning nende puhul seondub põhiline probleem taimekaitse korraldamisega.
Jõgeva Sordiaretuse Instituudi teadur Lea Narits kinnitas, et paljud umbrohud, näiteks põldrõigas, litterhein ja hiirekõrv, on samuti ristõielised ja neid on herbitsiididega väga raske tõrjuda.
"Saagi sisse sattuvad umbrohuseemned halvendavad saagi kvaliteeti ning selliselt risustunud saaki ei pruugi kokkuostjad vastu võtta," tõdes Narits. "Õlitaimed on ka mitmesugustele kahjurputukatele - maakirbud, hiilamardikad, peitkärsakad - atraktiivsed, sestap tuleb suvivorme puhtida ja hiljem pritsida."

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kuigi nende reeglite järgimine teeb õlikultuuride kasvatamise üsna kulukaks, võib Naritsa hinnangul nende eiramise korral saak sajaprotsendiliselt ikalduda.
Naritsa sõnul on talirapsi puhul probleemiks ka selle vähene talvekindlus, kuigi talivormid on saagirikkamad.
"Suvirapsi koristuse võib pikk kasvuaeg nihutada alles oktoobrisse," selgitas Narits. "Tavaliselt ei ole siis enam piisavalt soojust ning seeme ei valmi korralikult, õlisisaldus jääb väikeseks, seeme peenikeseks ja see viib ka hinna alla."
Päevalille kasvatamine õli saamiseks on Eesti tingimustes Naritsa arvates vähetõenäoline, sest kvaliteetse seemnesaagi moodustamiseks vajab päevalill soojushulka, mida meie kliimas pole võimalik koguda.
ASi Orto arenduskeskuse juhtivspetsialisti Esta Iteri sõnul kasutab Orto oma toodetes andirooba-, astelpaju-, avokaado-, greipfruudi-, ilulehiku-, oliivi-, rapsi-, sarapuupähkli- ja sojaõli.
"Nendest vaid astelpaju- ja rapsiõli on kohalikku päritolu," täpsustas ta, lisades, et Orto ei tegele õlitaimede töötlemisega. "Lähiajal on meil plaanis võtta kasutusele viinamarjaseemneõli, aga sedagi tarnime piiri tagant."
Raismiku talu peremees Jüri Rõõmussaar tegeleb põllumajandusega selle kõige laiemas spektris, muu hulgas toodab ta aastas üle 40 tonni õli, sellest suurema osa moodustab rapsiõli.
Rõõmussaare hinnangul vajab õlitaimede kasvatamine põllumehelt erilist hoolt ja vaeva, et asi ennast ära tasuks. "Näiteks lina tuleb külvata hästi varakult," rõhutas Rõõmussaar. "Lina talub kuni viiekraadist külma ning seepärast tuleks see külvata juba septembri alguspäevadel."

Artikkel jätkub pärast reklaami

Lina kasvatamiseks peaks maa olema huumusrikas. Kuna Raismiku talu tegeleb mahetootmisega ja kunstväetisi kasutada ei saa, käib väetamine ristiku ja liblikõielistega.
"Tuder on linaga enam-vähem sarnane," kirjeldas ta. "Tegemist on püstja taimega, mida võiks külvata ehk veidi tihedamalt ning ka mõnevõrra hiljem kui lina."
Omavahel ei maksa segi ajada rapsi ja rüpsi - esimene neist on õlikaalikas, teine õlinaeris. Raps on jämedama seemnega, rüps peenemaga, mõlemat on nii suvi- kui talisorti. Rõõmussaar selgitas, et talvel lume all peavad taimed olema õiget moodi, üle seitsme lehe ei tohiks olla. Kui suuremaks kasvab, tuleb niita.
Päevalilleseemned ei valmi Rõõmussaare sõnul meil korralikult ja kui valmivadki, nokivad linnud need ära. "Lindude eemalepeletamine on tüütu," teab ta öelda.
Rafineerimiseks nimetatakse õli puhastamist. "Rafineerimise käigus võetakse värvus ja lõhn ära, järele jääbki ainult õli," selgitas talunik. "Rafineerimata õli ehk toorõli tuleb otse seemnest - tervisele on see kasulikum."
Kasutame õli pressimiseks Saksa päritolu nn tigupresse ning valmistame nii kuum- kui ka külmpressiõli.
Kuumpressimine käib temperatuuril 90-95 °C, külmpressimine maksimaalselt 50 °C juures. Meie õli ei rafineeri. Seemnemass läheb pressist läbi ühe korra ja tänu sellele saame kvaliteetse tervisliku toorõli.
Kooki jääb energiat ehk õli 11-13%, kui pressida kaks korda, oleks õlijääk 5-7%.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    1 k 13 p 24 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele