Hannes Sarv • 20. mai 2010 • 11 min
Jaga lugu:

Mees, kes võtab võlad endale ja kaob

See salapärane Vrettos juhib Eestis 87 keerulise nimega firmat, nt OÜ Geyikci Naklijat, OÜ Nuen Plu Group, OÜ Doprybazi Parlacgun jne. Neil ja veel kümnetel teistel sarnase jabura nime all Eesti äriregistrisse kantud firmadel on mitmeid ühiseid jooni.

Ettevõtete omanik on mõni kaugel välisriigis registreeritud firma - nt Transatlantic International Brokers Corp., mille asukohariik on Panama. Peaaegu kõigil firmadel on üles jäänud võlad. Mitte ükski neist ei oma reaalset tegevust.

Vrettose nimega seotud firmade maksuvõlg küündib 45 miljoni kroonini. Tegelik võlasumma on aga mitu korda suurem. Ja kui uskuda nende võlgades firmade endiste omanike juttu, siis on Panama äriühingud ja Vrettos omal initsiatiivil eestlaste raskustes firmad üles ostnud.

Üks läbivalt ühine joon on Vrettose juhitavatel firmadel veel - aadress, kuhu nad on registreeritud. Varem oli põhiline Silikaltsiidi 3-28. Silikaltsiidi tänav asub Tallinnas Männikul. Maju, mis kannavad numbrimärki 3, on mitu ja nende eristamiseks appi võetud tähestik. Maa-alal asuvad büroo- ja tootmispinnad kuuluvad ASile MSI Grupp, kes neid soovijatele üürile annab. Ühes neist majadest, kortermaja meenutavas hoones, asub tuba nr 28.

Väravas vahti pidav valvur Jaan viitab oma toakeses lauanurgal seisvale kirjapakile, kus on kohtukutseid, maksuteateid jms, mis mõeldud Silikaltsiidi 3-28 asuvatele firmadele. Ta ütleb, et enam neil keegi järel ei käi. Veel eelmisel aastal käis, aga enam mitte. Leping firmaga, mis tuba üüris, on lõpetatud. Kuigi kirjad siia endiselt saabuvad, pole neid ilmselt mõtet saata. Vrettost pole sellelt aadressilt samuti mõtet otsida.

Teine aadress on Tallinn, Tatari 64, 7. korrus. Ajakirjandusmaja taga asuval büroohoonel on tõepoolest seitse korrust.

Seitsmenda korruse tühjades ja kõledates koridorides uitamine ei vii meid Vrettosele lähemale. E-kirjadele, mis saadetud äriregistris Vrettosega seotud firmade kontaktiks antud e-posti aadressidele, vastust ei tule. Proovikõned Bahreini suunakoodiga telefoninumbrile ei anna efekti, sest number justkui ei töötaks.

Tegelikult on Vrettose võlg pelk näilisus. Talle ei annaks ju keegi laenu, ei laseks tal autot liisida, ei tarniks kaupa. Kuna ta midagi ei teeks, ei tekiks tal ka maksuvõlga.

Nt firma nimega Geyikci Naklijat kandis varem nime Egert Trans. Nuen Plu Group tegutses nime all Prismainvest. Nende ettevõtete varasem omanik ja juht oli Hans Enok. Eelmise aasta veebruaris kurtis Enok Äripäevale, et kindlustusfirmad nöögivad ega taha kahjuhüvitist maksta. "Kaua võib. Muudkui üks lollitamine käib," ütles ta siis. Nüüd teda kätte ei saa - tema numbrile helistades jääb telefon kutsuvat tooni andma.

Kui OÜ Doprybazi Parlacgun veel päris ettevõte oli, teati teda nime all Klinkberg & Partners. Firma koduleheks internetis oli klinkberg.ee. Võrguleht töötab ka praegu hästi. Ainult, et selle kaudu tegutseb uus ettevõte - OÜ Primeta, mille kohta lehel info, et 2009. aastal võttis firma kasutusele Klinkbergi brändi.

Primeta omanik ja juht on Priit Vanatoa, kes oli ka Klinkberg & Partnersi omanik ning juht. "Ei ole kuidagi seotud sellega, ei oska kommenteerida," ütleb ta vana Klinkbergi kohta. Ta müüs ettevõtte pool aastat tagasi maha, kusjuures üks ostjatest olevat tõesti kreeklane olnud. "Päris nii ei saa öelda," vastab ta küsimusele, kas eelmise ettevõtte tegevus jätkub nüüd teise äriühingu kaudu. Klinkbergi ostnud inimeste kontaktandmeid Vanatoa käest ei saa.

Et ostu-müügitehing toimus, on Vanatoal loomulikult õigus. See vormistatakse notaris. Seda kinnitab ka endise nimega JMRK Projekt OÜ juht ja omanik Jaan Teesalu. Vrettosest ei tea ta midagi, aga soovitab ühendust võtta vahendajatest eestlastega, kes notaris käisid.

"Tähendab, likvidaatori enda poolt," vastab Teesalu küsimusele, kelle poolelt tuli tehinguks initsiatiiv. Likvidaatori? Siin on tal ilmselt õigus, sest "likvidaatoril" on kombeks saata laiali kirju pakkumistega võtta üle probleemseid ettevõtteid. Likvidaator.com on tuntud veebiaadress, kus reklaamib oma tegevust probleemsetest firmadest vabanemisel Raul Pint. Pint võtab telefoni vastu. Kuuldes aga, et helistatakse Äripäevast, lülitab telefoni kinni ja suunab postkasti. Sinna jäetud teatele ta ei vasta.

"See mees peaks olema elus. Ta on kõige tavalisem tankist Kreekas ja püüa tuult väljal!" avastan oma postkastist e-kirja ühelt abivalmis tuttavalt. Olin talle rääkinud sisimas tekkinud muljest, et Vrettose puhul on nimevaliku ja sünnikuupäeva puhul inspiratsiooni andnud jalutuskäik mõnel Kreeka surnuaial, ülejäänu on aga puhas võltsing.

Konstantinos Vrettos ei esine meie äriregistris sugugi mitte ühetaoliselt ei nimekuju, elukoha ega sünnikuupäeva poolest. Paljudel juhtudel on tema nimi hoopis Vrettos Konstantinos. Vanus erineb. Elukoht erineb. Aga firmad registreeritaks samadele tuntud aadressidele.

Kas need Vrettosed on siis samad või erinevad? Või on nad üldse olemas? Selle kontrollimine pole meie kohtute juures tegutseva registripidaja mure. Harju maakohtu pressiesindaja saadab päringule vastuseks kõik äriseadustiku paragrahvid, mille alusel registripidaja kandeid teeb. Hinnata tuleb esitatud dokumentide seaduspärasust. Seejuures pole kohtul õigust keelduda, kui kõik nõutavad dokumendid on esitatud ja vastavad nõuetele.

Meenub aga veel üks lause äriseadustikust, mis sõnab, et juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Kui Vrettos on juba tuntud variisik ehk tankist, siis kas teda saab pidada teovõimeliseks isikuks? Viimati kirjutas Äripäev põhjalikult tankistidest aasta tagasi ja ka Vrettose nimi oli seal mainitud. Alates sellest on ta lisandunud veel 19 ettevõtte juhatusse. Loomulikult pole ta ainus nn eurotankist, kelle nimega jätkuvalt Eestis opereeritakse.

Kuldse Börsi veebiväljaandesse 2. mail lisatud kuulutus teatab: "Probleemsete firmade ost. Liisinguraskustes ettevõtete ost. Tehing notaris. Üle Eesti." Kuulutaja kontaktandmed puuduvad ja ühendust saab võtta ainult veebikeskkonna ankeedi kaudu. Kuulutuse kõrval ilutseb pilt rõõmsameelsest tankistist. Lähenemas on majandusaasta aruannete esitamise tähtaeg. Kuulutus on mõeldud neile, kes mingil põhjusel ei soovi enam aruannet esitada ja sooviks pigem oma võlalõksus ettevõtte üldse unustada. Hooaeg on alanud.

Konstantinos Vrettos ja teised temasugused on võlausaldajale tõsine ning kulukas nuhtlus. Endised omanikud ja juhtkond räägivad, et nemad ei vastuta. Nende vastutusele võtmiseks kohtus tehtavad kulutused ei pruugi aga tulemust anda.

Jaan Teesalu oli lühikest aega Võru ehitusfirma JMRK Projekt OÜ omanik ja juht. Varem oli ta samas ettevõttes töötaja, kellele endised omanikud 2008. aasta lõpus firma üle andsid. Eelmise aasta juulis leidis Teesalu enda sõnul firmale ostja, kelleks oli Transatlantic International Brokers Corp.

Nüüd kannab ettevõte nime Ponleu Yothapol, selle juhatuses istub Vrettos koos teise võõrapärase nimega tankistiga ning firma viib kohtus läbi pankrotimenetlust. Võlgu jäi JMRK-l üles pea kolme miljoni eest, sh maksuametile ja liisingufirmadele.

Võlgniku vannet kutsuti kohtu nõusolekul andma endised JMRK juhatuse liikmed ehk Teesalu ja tema eelkäijad Ellen Peedo ning Roland Kahar.

Ettevõtte pankrotihalduri Urmas Trossi sõnul on tavaline, et endised juhatuse liikmed ütlevad, nagu nad oleks kõik firma dokumendid posti teel uutele omanikele saatnud. Nii ka Teesalu, Peedo ja Kahar.

"Nemad veel tulevad ja räägivad. Aga kui nad oleks täiesti külma kõhuga tegelased, saadaks nad üleüldse pikalt. Ei tuleks kohale, ei võtaks ühendust ja ütleks, et vaadake ise, kuidas saate," sõnab Tross.

On tõenäoline, et firma raamatupidamine ja muud dokumendid jäävadki kadunuks. See aga tähendab, et endiste juhtide seost võlgade tekkimisega, selle põhjusi ning võimalikke juhtimisvigu või pahatahtlikkust tuleb hakata tagantjärele tõestama. Lõpuks jääb tõestusmaterjali hindamine kohtu pädevusse.

Haldur võib esitada oma nägemuse pankroti põhjustest ja juhatuse liikmete käitumise kohta avalduse kas tsiviil- või kriminaalkorras, aga see ei pruugi aidata.

"Tekkida võivad tõendamisraskused. Sa võid öelda, et situatsioonid on tekkinud, võlausaldajad kahju saanud, juhatuse liikmed vahetunud. Aga kohtupidamine peab õiglane olema. Peab arvestama, et asi võib taanduda selle peale, et tõendid ei ole päris korrektsed, või siis jääb tõendamata," nendib ta.

Siin joonistubki välja põhiline probleem. Et luua raha kättesaamise eeldused, peaks nõuded ja vastutuse endiste juhatuse liikmete vastu pöörama. "Endised juhatuse liikmed on võimalik vastutama panna vaid pankrotimenetluse kaudu. Võlausaldajale tähendab see minimaalselt 40 000kroonilist kulutust, sest ta peab tasuma pankrotihalduri tasu, ilma milleta ei ole võimalik pankrotimenetlust üleüldse läbi viima hakata," sõnab võlgade sissenõudmisega tegeleva ettevõtte Kreedix OÜ juhataja Kersti Muromets.

Kõrgetele kulutustele viitab ka inkassofirma Võlakütid menetlusjuht Ivar Kamarik. Tema sõnul on ettevõtjate eesmärk tankisti kasutades takistada kõigi võimalustega pankrotimenetluse tegemist.

"Leitakse isikud, keda on raske kätte saada ja kellele on n-ö üle antud ka kõik raamatupidamisdokumendid. Enne ei ole võimalik seadusest tulenevalt midagi teha endiste juhatuse liikmete ja omanikega, kui ei ole tõendatud nende süüline käitumine," räägib ta.

Kamarik jõuab järeldusele, et kõige lihtsam oleks proovida tankistide kasutamist ennetada. "Mitte lasta asjal minna sedaviisi, et sinna ilmuvadki Konstantinos Vrettose taolised isikud," tõdeb ta. Kui aga on juba ilmunud, siis tuleks luua võlausaldajate poolt ühisrinne, kui midagi loodetakse saavutada, lisab ta.

Trossi sõnul on protsessimine tihtilugu võlausaldajale nagu sotsiaaltöö - kui eelmised juhatuse liikmed ka võetakse vastutusele, siis käegakatsutavat tulemust ehk raha tuleb oodata aastaid. Või see jääbki tulemata, kuna vara on jäädavalt kadunud.

Et menetluse jätkamine on kulukas ja võlausaldaja vaatenurgast kaheldava väärtusega, lõpeb pankrotiprotsess tihti raugemisega. Nt likvideerib pankrotihaldur Terje Eipre praegu OÜd Rajcic Belosevac, mille endine nimi on Master Yacht International. Pärnus tegutsenud Master Yachti osanik ja juht oli Rain Siling. Harju maakohus määras veebruaris pankroti raugemise vältimiseks tasutava deposiidi suuruseks 45 000 krooni. Keegi seda ei tasunud.

Maksu- ja tolliameti sissenõudmise erimenetluste osakonna juht Tanel Ermel räägib, et neil on riigiasutusena võimalus rakendada muu hulgas vastutusmenetlust. St, et võlgnevuse saab kiirelt keerata nende juhatuse liikmete vastu, kelle ajal see reaalselt tekkis. "See pigem ongi eraõiguslik probleem," räägib Ermel tankistide kasutamisest.

Äripäeva poolt näiteks valitud Vrettose firmade suurt maksuvõlga ta maksusaladuse tõttu kommenteerida ei saa. Üldisemalt aga räägib, et alates 2007. aastast on n-ö uutele äriühingule (kui võlgades firmade kõrvale on loodud uus puhas keha) või siis vanadele juhatuse liikmetele määratud maksusumma kokku 184 miljonit krooni.

"Need on välja läinud haldusaktid. Ma võin öelda, et jõustunud on nendest 126 miljonit," räägib Ermel.

Bert-Erik Saluveer, kes oma tänavu kevadel EBSis kaitstavas bakalaureusetöös vaeb Eesti maksualast seadusandlust, toob välja, et Eestis ei ole deklareeritud maksude tahtlik tasumata jätmine karistatav. "Tasumata maksud võidakse näiteks sisse nõuda vastutavatelt isikutelt vastutusotsusega, kuid muud karistust ette nähtud ei ole," räägib ta.

Tankistide kasutajate distsiplineerimisel loodetakse abi avalikkuse suhtumisest. "Teda ei võeta enam tõsiselt ja see on mõnes mõttes palju suurem karistus, kui arvata võib," sõnab Tross ettevõtjate kohta, kes tankisti kasutanud.

"Me püüame avalikkust ja ettevõtjaid informeerida, et nende isikutega tuleks ettevaatlik olla," lisab Kamarik.

Partnerite halvakspanust räägib ka JMRK Projekti vahepealne omanik Teesalu. "Minu kavatsus ja plaan ei olnud kellelegi tünga teha. Eesti on nii väike, et kui sa tahad siin edasi eksisteerida, siis tahes tahtmata sa pead neid asju likvideerima," ütleb ta. Tema sõnul on kujunenud olukorras süüdi majanduslangus ja peatöövõtjad, kellelt jäi raha saamata.

Kamariku sõnul pole halb majandussituatsioon vabandus tankisti kasutamisele. "Äri tegemisel võib ikka juhtuda, et ettevõte pankrotistub. Lõpetage, mehed, siis nii, nagu soliidsele inimesele kohane. Esitage pankrotiavaldus," ütleb ta.

Tross pakub välja, et äriseadustikku võiks parandada. "Vaja oleks nõudeid või reglementi selle jaoks, et kui ettevõttega nii käitutakse, siis peaks need uued inimesed olema kättesaadavad. Seadus ei tohiks olla nii lihtne äriühingute koha pealt," sõnab ta.

Kersti Muromets, Kreedix OÜ juhataja

Äriühingu üleminek uutele omanikele, kelle asukohta ei ole võimalik määrata, kellega ühendus puudub, kelle olemasolu näitab vaid B-kaart, tähendab, et tegelikkuses on Eesti Vabariik läinud nn tankistide kätte.

See omakorda tähendab põhimõtteliselt võlanõude mahakandmist, kuna kohtulik menetlus on lihtsalt raisatud raha (hagimaterjale ei ole võimalik üle anda, toimub edastamine Ametlikes Teadaannetes), sellest tulenevalt tehakse tagaseljaotsus, mis läheb kohtutäituri kätte, kes samuti ei suuda seda ettevõtet leida. Millest järeldubki, et kohtumenetlus ei anna veel kellelegi raha, ainult teadmise, et võlg on kohtulikult välja mõistetud.

Kuna juhatuse liikmed ei ole leitavad, siis ei ole leitav ka raamatupidamisdokumentatsioon, mis omakorda tähendab kulutust, raamatupidamine tuleb taastada viimase majandusaasta aruande, panga väljavõtete ja maksuametisse esitatud dokumentatsioonide kaudu.

Igasugune tulemus, mis tähendaks raha saamist, on suhteliselt väike ja selleks tuleb kulutada hulga kroone ja aega. Tavapäraselt need pankrotid raugevad, kuna võlausaldajal saab raha otsa.

Diana Kõmmus, justiitsministeeriumi pressiesindaja

Esmalt tuleb rõhutada, et me ei saa kuidagi kehtestada nõuet, et juhatuse liikmeks saavad olla ainult Eesti kodanikud, kes elavad Eestis. Esiteks oleks see kahjulik Eesti majandusele ja teiseks on Eesti võtnud rahvusvaheliste lepingutega kohustuse lubada välismaalasi Eestis asutatud juriidiliste isikute juhatustesse.

Selleks, et võlausaldajaid pahatahtlikkuse eest kaitsta, on (nagu te juba ise mainisite) võimalik vastutusele võtta eelmisi juhatuse liikmeid. Tõsi, vajalike asjaolude tõendamine pankrotimenetluses võib olla teatud olukorras mõnevõrra keerukas, kuid ka sellel on oma põhjus.

Kui süü veeretamine eelmisele juhatusele oleks väga kerge, võiks tekkida olukord, kus ausad ja korralikult tegutsevad isikud satuvad vastutama olukorras, kus nad tegelikult valesti käitunud ei ole - seadus peab ka neid korralikult tegutsevad isikud kaitsma.

Kõige olulisem küsimus on siin tegelikult hoopis selles, mida saab iga konkreetne isik teha, et ta ei satuks selliste skeemide ohvriks. Siinkohal on õiguskord välja pakkunud erinevad tagatised.

Näiteks võiks kohe, kui asutakse krediidisuhtesse mõne isikuga, võtta kohustuse täitmiseks tagatis - pangagarantii või käendus (näiteks lepingu sõlmimise ajal juhatuse liikmeks olnud isikult), seada tagatiseks hüpoteek või mõni muu pandiõigus jne.

Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt