Merkel: Hispaania võib vajadusel saada ELi abi
Saksamaa kantsler Angela Merkel ütles esmaspäeval, et Hispaania või mõni muu riik, millel on probleemid, võivad vajadusel läinud kuul loodud 750 miljardi euro suurusest abifondist raha küsida.
„Kui on probleem, pole vaja keerutada. Abipaketi saab käiku lasta,“ ütles Merkel esmaspäeval Berliinis pärast kohtumist Prantsusmaa presidendi Nicolas Sarkozyga. „Muretseda ei ole vaja,“ tsiteeris agentuur Bloomberg.
Euroopa vajab sellist abimehhanismi, ütles Merkel. „Hispaania või mistahes muu riik teab, et sealt on võimalik abi saada,“ ütles Merkel.
Merkel keeldus samas kommenteerimast kuuldusi, et Hispaania valmistub tõepoolest abi küsima. „Ma ei taha, et sellest saaks isetäituv ennustus. Sel põhjusel ei võta ma neist spekulatsioonidest osa,“ ütles Merkel.
Saksamaa Frankfurter Allgemeine Zeitungi väitel peab Hispaania Euroopa Liiduga kõnelusi sarnase abipaketi üle, mis pandi kokku Kreeka toetuseks.
Hispaania aserahandusminister Carlos Ocana eitas esmaspäeval selliseid kuuldusi. „Hispaania ei pea ühegi Euroopa institutsiooniga mingeid kõnelusi võimaliku finantseerimise üle,“ ütles Ocana. „Loodame, et see ka jääb nii,“ vahendas Bloomberg.
Ocana nimetas lehe väiteid alusetuteks kuulujuttudeks, kuid möönis samas probleemi, et turud on Hispaania pankade ja firmade jaoks lukku läinud.
Banco Bilbao Vizcaya Argentaria SA nõukogu esimees Francisco Gonzalez ütles samuti, et rahvusvahelised kapitaliturud on enamike Hispaania ettevõtete ja pankade jaoks suletud.
Ajalehe väiteid Hispaania jaoks ettevalmistamisel olevast abipaketist kummutasid esmaspäeval ka Euroopa Keskpanga pressitalitus ning Euroopa Komisjoni pressiesindaja Amadeu Altafaj.
Hispaania tööpuudus on 20% ning edelarvedefitsiit 11,2% SKPst, kuid avaliku sektori võlakoorem on alla 60% SKPst, mis on euroala ülempiir. Turgude usaldust Hispaania vastu õõnestab aga valitsuse säästukava – kardetakse, et see pidurdab majanduse toibumist, mis raskendab Hispaanial omakorda võlgadega toimetulekut.
Hispaania pankadest on saanud järjest suuremad laenuvõtjad Euroopa Keskpangast. Mais kasvas summa rekordilisele 85,6 miljardile eurole.
Hispaania riigivõlakirjadesse investeerimise eest nõuavad investorid Saksamaa võlakirjadega võrreldes kahe protsendipunkti võrra kõrgemat intressimäära.