"See oli ninanips panikööridele" 

Peamiselt soovisid end Eesti krooni devalveerimise vastu kaitsta välispangad ja nende kliendid, kes ei uskunud krooni püsimisse. Tavid pakkus tulevikutehingutes vastaspoolt ehk panustas krooni kursi püsimisele.

"Meil avanes harukordne võimalus ja me oskasime selle ära kasutada. See oli nagu loteriivõit, mis meile kogemata pihku tuli," iseloomustas Tavidi juht ja üks omanikest Kuno Rääk edukaid tehinguid. Ta lisas, et niisugune võimalus avaneb heal juhul kord kümne aasta jooksul. See oli ninanips paanikakülvajatele, kes said enda riskid ilusti ära kaetud ja tõid lõpuks kõigile siinsetele finantsettevõtetele tulu. "Kindlasti vahendustasud, mis Eestisse jäid, olid piisavalt kopsakad," teatas Tavidi juht.

"Kui toome võrdluseks pensionifondid või suured riskikapitalifondid, kes kaotavad kuni 90 protsenti klientide rahast, siis meie ei mänginud klientide rahaga, me kasutasime enda raha ja teenisime sellise kasumi," kiitis Rääk.

"Et tagada varade säilimine võimalike kursimuutuste korral, tagab ettevõte aktsionäridele kogu jaotamata kasumi ulatuses konverteerimise Eesti Panga 31.12.2009 ametliku kursiga (millele lisandub teenustasu 1%) kas eurode, USA dollarite, kulla, Suurbritannia naelsterlingite, Rootsi kroonide või Norra kroonide vastu," seisab Tavidi mulluses aastaaruandes.

Tavidi suuromanik Alar Tamming ütles eile, et tema võtaks meeleldi ettevõttest kohe välja kogu kasumi ja investeeriks selle kulda. Kuna aga ettevõte kaotaks nii likviidsuse, võetakse dividende siiski jupikaupa. Kahjuks ei saa bilanssi veel kullapõhiselt teha, nentis Tamming.

 

 

 

Autor: Piret Reiljan, Kaisa Gabral