Anu Jõgi • 8. juuli 2010 kell 7:21

Ettevõtete arv kasvas, ellujäämisprotsent kahanes

Ettevõtete arv 1000 elaniku kohta kasvas mullu, ettevõtete ellujäämisprotsent kahanes, selgub Eesti ettevõtluspoliitika rakendusplaani eelmise aasta aruandest, mille majandusminister täna valitsusele esitab.

Eesti ettevõtluspoliitika eelmise aasta eesmärk oli hoida majanduslanguse põhjustatud ettevõtlusaktiivsuse langus võimalikult väike, seda rõõmsam oli tõdeda, et languse asemel ettevõtlusaktiivsus möödunud aastal veidi kasvas.

Kui 2008. aastal oli Eestis maksu- ja tolliameti andmetel 1000 elaniku kohta 42,5 tegutsevat ettevõtet, siis 2009. aastal tõusis ettevõtete arv 43,6 ettevõtteni. Suhtarvu arvutamisel on võetud arvesse reaalselt tegutsevate äriühingute arv, kes on aruandlusaasta jooksul käivet deklareerinud.

Ettevõtete ellujäämismäära osas seevastu on toimunud võrreldes 2008. aastaga langus 67,4%-lt 63,2%-ni. Ettevõtete ellujäämismäär näitab, kui suur osa kolm aastat tagasi asutatud äriühingutest aruandlusaasta lõpuks endiselt tegutses. Aruandes nenditakse, et üldjoontes on ellujäämismäära osas saavutatu rahuldav, suurt pankrotilainet ei ole tekkinud, ehkki pankrottide üldarv võrreldes 2008. aastaga kasvas.

Eesti ettevõtete tootlikkuse tase võrreldes Euroopa Liidu keskmisega on püsinud viimastel aastatel stabiilne. Võrreldes Euroopa Liidu keskmisega on tootlikkus Eurostati esialgsete hinnangute kohaselt möödunud aastal majanduskriisi tingimustes langenud 63,8 protsendilt 62,3 protsendile.

Eesti positsiooniks Maailmapanga ettevõtlusalase õiguskeskkonna koondedetabelis "Doing Business" oli 2009. aastal (hõlmab perioodi juuni 2008 – mai 2009) 24. koht. Eesti nõrgimaks kohaks on olnud tööseadusandlusega seonduv, kus Eesti oli 183 uuritud riigi hulgas 161. kohal. Toimunud muudatused töölepinguseaduses peaks kindlasti Eesti positsiooni parandama, kuid vaadeldud perioodil muudatused veel ei kajastu.

Ettevõtluse rahvusvahelistumise toetamisest moodustavad väga suure osa eksporditagatised, mille rahalist mahtu ei saa aga käsitleda väljamaksena – kokku tagati eksporti 426 miljoni krooni ulatuses. Teine oluline majanduse elavdamismeede oli laenutagatiste pakkumine ettevõtjatele, parandamaks ligipääsu finantsidele – käenduste abil väljastatud laenumaht 2009. aastal oli üle 1,35 miljardi Eesti krooni.

Hetkel kuum