Eesti Õhu lennukid lendasid võõrsile?

Majandusminister Juhan Partsi sõnul on just lennukihanke venimine seni takistanud riigil Estonian Airi suuromanikuks saamist. Bombardier avaldas tänavu 30. aprillil CRJ900 NextGenide tootmise ja tarne aruande, millest selgub, et SAS on kõik 12 tellitud lennukit kätte saanud. Estonian Air seni aga mitte ühtegi.

Äripäev saatis Estonian Airi presidendile Andrus Aljasele küsimused, mis puudutavad kuuldusi, justkui oleks Bombardier Estonian Airile ehitatud kolm lennukit jõudnud juba vahepeal maha müüa, sest rahvuslik lennukompanii ei ole lennumasinate eest õigeaegselt tasunud.

Aljas küsimustele ei vasta. Neile vastab firma PR-direktor Ilona Eskelinen.

„Estonian Airi kõnelused Bombardieriga kolme CRJ900NextGen tarne osas jätkuvad ning läbirääkimiste konfidentsiaalse iseloomu tõttu ei saa avalikkusele enne nende lõppemist kommentaare jagada. Saame jätkuvalt kinnitada, et Bombardieri huviks on meile lennukeid müüa ja meie huviks on lennukeid osta,“ rääkis Eskelinen.

Ta lisas, et praegu on Estonian Airil lennugraafiku teenindamiseks vajalik hulk lennukeid olemas. „Seega pole meil ajalist survet läbirääkimiste tagantkiirustamiseks ja keskendume meie jaoks parimate tingimuste saavutamiseks nii lennukite saabumise kui ka muude tingimuste osas,“ lisas PR-direktor.

Küsisin uuesti: kas Estonian Airile ehitatud, firma sümbolvärvidega kaetud lennukid, mis ammugi valmis, on nüüdseks teistele kompaniidele maha müüdud või ootavad nad siiani angaaris Eestisse jõudmist?

„Läbirääkimiste eesmärgiks on hankida Bombardierilt uued lennukid meile sobival ajal ja tingimustel, olgu need siis juba valmis või alles tootmises, sellel ei ole põhimõttelist vahet,“ vastas Eskelinen.

Kas Bombardier ehitab Estonian Airile juba uusi lennukeid, sest nn vanad, mis vahepeal valmis ehitatud ja sini-valgeks võõbatud, on nüüdseks maha müüdud, sest Estonian Air (või SAS) ei maksnud masinate eest õigeks ajaks?

Kas sellepärast läbirääkimised alles kestavadki, et räägitakse läbi juba praegu alles ehitusjärgus olevate lennukite ostutingimuste üle?„Meil on lennukitootjaga kokkulepe, et me käimasolevate läbirääkimiste ja omavaheliste kõneluste sisu avalikus ruumis ei aruta. Nagu me oleme korduvalt öelnud, Estonian Air ja tema omanikud teevad kõik võimaliku, et ettevõte saaks oma lennukiparki uued lennukid maksimaalselt headel tingimustel. Kuna kõik osapooled on lahendusest väga huvitatud, siis selle me ka kindlasti leiame,“ jättis rahvusliku lennufirma esindaja küsimustele ikkagi sisuliselt vastamata.

Majandusminister Juhan Parts ütles, et just lennukihanke venimine on üks peamisi põhjusi, miks Eesti riigi ja SASi vahel ei ole seni alla kirjutatud uut aktsionäride lepingut, mille järgi saab Eesti riik lennufirmas 90% ja SASile jääks ettevõttest kümnendik.

Aga lisaks puudutab suur küsimärk ka Estonian Airis seni 17%-list osalust omavat ASi Cresco ehk Estonian Airi nõukogu esimehele Olev Schultsile kuuluvat aktsiapakki. „SASiga oleme lepingu parafeerinud. Praegu võin öelda, et olime liiga optimistlikud ja lootsime, et saame aktsionäride lepingule kiiremini alla kirjutada,“ möönab Parts mõningaid esile kerkinud takistusi.

„SASiga leppisime kokku, et Estonian Airi praegune aktsiapakk maksab null krooni. Korraldame uue aktsiaemissiooni, kus võivad osaleda kõik senised aktsionärid. Ma ei oska veel täpselt öelda, kuidas käitub Cresco, aga minuni on jõudnud indikatsioonid, et sealtpoolt ei peaks probleeme tekkima,“ lisas Parts.

Samas ootab minister, et Estonian Airi juhtkond kanadalastega kokkuleppele jõuaks ning uued lennukid lõpuks Eestis maanduksid.Esialgu kavatsesid SAS ja Eesti riik minister Partsi isikus aktsionäride leppe allkirjastada tänavu 15. juunil.

Parts põikleb kõrvale küsimusest, kas ka temani on jõudnud kuuldused, et Bombardier on Estonian Airile ehitatud lennukid vahepeal jõudnud juba rahaks teha, sest lennukompanii ei maksnud õigel ajal uute tiivuliste eest.

„Teate, ma olen majandusminister! Isegi kui te küsiksite neid küsimusi Jeesus Kristuselt, peaks ta järgima teatud reegleid ega saaks ettevõtte eest neile vastata,“ märkis Parts muigamisi. Bombardierilt ei õnnestunud Äripäeval selgitusi saada.

Estonian Airi nõukogu esimees, AS Cresco omanik Olev Schults:

Estonian Airi natsionaliseerimine on häbiväärne ja ebaseaduslik

Cresco ei osale SASi ja valitsuse läbirääkimistel ning nendel läbirääkimistel arutatu, kaasa arvatud SASi ja valitsuse bilateraalsed kokkulepped, pole mulle teada. Cresco seisukoht kaasaktsionäri ja riskikapitalistina pole muutunud: me ei osale Estonian Airi natsionaliseerimises, sest peame seda häbiväärseks ning maksumaksjapoolset subsideerimist silmas pidades ka ebaseaduslikuks.Ettevõtte kommertsinformatsiooni palun küsida eelkõige tegevjuhtkonnalt, kuid enamus lepingulisest teabest, muu hulgas ka meie suhted Bombardieriga, on konfidentsiaalne. Spekulatsioone allakirjutanu Estonian Airi nõukogu ega kaasaktsionäri nimel arendada ei soovi.

Autor: Kadri Paas, Kaisa Gabral