Rootsi keskpank alahindab riski, et Euroopa võlakriis mõjutab negatiivselt Rootsi majanduse elavnemist ja toob tagasi päevakorda deflatsiooni, arvab Royal Bank of Scotland.
Riksbank oli 1. juuli intressitõstmisega teine Euroopa suur keskpank, mis tõstis intressi rekordmadalalt tasemelt kõrgemale. Keskpank teatas, et laenukulud peavad edasi tõusma, kui Rootsi majanduse taastumine kogub hoogu. Kaks Rootsi keskpanga liiget kuuest olid intressitõstmise vastu, kuna nende arvates peaks keskenduma riskile, et inflatsioon ei kasva eesmärgistatud kahe protsendini. IMF jagas juunis Rootsile õpetussõnu, et igasugune intressi tõstmine peab olema aeglane ja ettevaatlik.
„Miks Riksbank ei märka ruumis elevanti?“ küsib RBSi Põhjamaade peaökonomist Par Magnisson. „Elevandiks on fakt, et meil võivad euroalalt tulla väga ebakorrapärased arengud. Deflatsioonilõks on ju palju hullem inflatsioonist.“
„Rootsi finantsinspektsioon lööb kasvu, mis piirab eluasemehindade tõusu,“ ütles ta. „Nad teevad ise ära keskpanga töö.“
Artikkel jätkub pärast reklaami
Rootsi finantsinspektsioon teatas 5. mail, et pangad ei tohi andma rohkem laenu, kui maksimaalselt 85 protsenti kinnisvara väärtusest. See reegel jõustub 1. oktoobril. RBSi analüüsi kohaselt on 12 protsenti Rootsi eluasemeomanike laenude suhe kinnisvarasse suurem 90 protsendist. 60 protsenti Rootsi eluasemelaenudest on seotud ujuvintressiga ja 80 protsenti uutest eluasemelaenudest ei ole fikseeritud intressiga. Magnusson lisas, et tugev Rootsi kroon on järgmine põhjus, miks Riksbank võiks rahapoliitika karmistamisega hoogu maha võtta.
„Siin on hiiglaslik allakäigurisk, kuna Riksbank eeldab, et euroalal ei ole riski,“ ütles Magnusson.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!