David Cameroni valitsus on käivitanud julged muutused

Eile sai Suurbritannia uuel valitsusel täis esimesed sada päeva, mis on üllatanud oma reformide radikaalsuse ja ulatusega.

See on läänemaailmas kõige julgema kursi võtnud valitsus, kiitis hoogsat algust mõjukas majandusajakiri The Economist, kujutades peaminister David Cameroni viimase numbri esikaanel ulja punkariharjaga.

Suuremaid eesmärke on maikuus ametisse asunud konservatiivide ja liberaalsete demokraatide koalitsioonivalitsusel kaks: tööstusriikide seas suurim eelarvedefitsiit mandaatperioodi lõpuks kontrolli alla saada ning vohavat riigisektorit oluliselt tagasi lõigata.

Ohtlik avantüür või ainuõige samm?

Arvamusküsitluste järgi kiidab Briti avalikkus kursi heaks, ehkki opositsiooni jäänud Tööpartei hinnangul on Cameroni valitsus läinud majandusolukorra nõrkust arvestades ohtlikule avantüürile.

"Tegelikult on vastupidi," pareeris kriitikat teisipäeval City's kõne pidanud rahandusminister David Osborne. "Ohtlik avantüür oleks olnud tegevusetus, mis oleks ohustanud Suurbritannia head mainet ja jätnud majanduse võlakirjaturu meelevalda," rääkis ta.

Briti riigiasutustes eelarvekärped 25-40%

Mullu küündis Suurbritannia eelarvedefitsiit 11%-le SKPst - pärand valitsuselt, mis lubas buumi ja kriisi tsükli majandusest hoopis välja juurida.

Juunis avaldas Osborne kärpekava, milles visandab aastateks 2014/2015 eelarvedefitsiidi vähendamist 2,1%-le SKPst. Osalt maksutõusudega - tulevast aastast kerkib käibemaks, kuid 80% peab tulema kulude kokkuhoiust. Briti valitsusasutustele tähendab see eelarvete kokkutõmbamist 25-40% võrra - täpsem jaotus selgub oktoobriks.

"See plaan tuleb ellu viia," kordas Osborne, ehkki viimased majandusnäitajad viitavad Briti majanduskasvu aeglustumisele. Osborne'i sõnul ei või majanduse stimuleerimisel unustada rahapoliitikat. Turud on kärpekava hästi vastu võtnud, maist on Briti laenuintressid alanenud umbes 80 baaspunkti võrra.

Majanduspoliitikas plaanib Cameroni valitsus pöörata enam tähelepanu Briti tööstuse ja ekspordi arendamisele, et oleks taas käega katsutavaid tooteid, mida välisturgudel müüa. Usk majandusmudelisse, kus suure osa moodustavad teenused - Suurbritannias eelkõige finantsteenused - on kriisis kannatada saanud. Tööstussektori arvele langeb praegu igast kümnest töökohast vähem kui üks.

Võim tsentrist kohtadele - vähem sõltuvust riigist

Radikaalselt tahab valitsus muuta ka olukorda, kus võim on aastate jooksul ühe enam tsentrisse koondunud. Plaan on see kohalikule tasandile tagasi viia - esimeses järjekorras hariduse ja tervishoiu valdkonnas ning politseis, kus lapsevanemad, arstid ja kohalik kogukond saavad suurema sõnaõiguse. Eesmärk pole vähendada avalike teenuste kättesaadavust, vaid riigi rolli nende pakkumisel.

Värsked arvamusküsitlused näitavad, et 44% brittidest kiidab valitsuse kursi majanduspoliitikas heaks (vastu 37%) ning 57% leiab, et peaminister on tööga hästi toime tulnud. Kas see nii jääb, paistab siis, kui kärpekava mõjud ja sotsiaaltoetuste vähendamine tavakodanikeni jõuab. Briti ametiühingud mõlgutavad juba streigiplaane.