- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
MKM: eksportijal vaja peagi uusi töötajaid
Nõudluse kasv eksporditurgudel on oluliselt kasvatanud viimastel kuudel Eesti ettevõtete tööstustoodangut. Siiani on toodangut suurendatud peamiselt tööviljakuse kasvuga, kuid varsti tuleb seniste trendide jätkudes hakata suurendama ka töötajate arvu.
Samas jõuavad töötajate arvu kasv ja palkade suurenemine jaekaubandusse mõningase viitajaga. Seega tuleb jaekaubandusmahtude taastumine pigem aeglane ning sellist hüppelist kasvu nagu tööstussektoris oodata ei ole, kinnitas ministeerium.
Pikka aega kestnud langus sisekaubanduses on hakanud lõppema. Töötus on vähenenud ning inimeste kindlustunne tuleviku suhtes tõusnud. Kui seni pidurdas majanduskasvu suuresti sisetarbimine, siis järgnevatel kuudel on ministeeriumi teatel oodata ka selles vallas olukorra paranemist.
Juulis vähenes jaemüük püsivhindades statistikaameti andmeil 1%, ulatudes viie miljardi kroonini. Eelmise kuuga võrreldes kasvas müük 2%. Juulis oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 6,1 miljardit krooni, suurenedes aastaga 5,1%.
Juuli oli jaekaubandusettevõtetele edukaim kuu alates 2009. aasta algusest. Esmakordselt ületati müügitulus kuue miljardi krooni piir. Suuremaid kasvunumbreid näidati siiski segmentides, mis oma väiksuse tõttu üldnumbritele eriti mõju ei avalda.
Toidukaupade, jookide ja tubakatoodete jaemüük spetsialiseeritud kauplustes suurenes 51% ning jaemüük muudes spetsialiseeritud kauplustes 12%. Juba seitsmendat kuud järjest on farmaatsia- ja meditsiinikaupade, kosmeetika ja tualetitarvete jaemüük suurem kui aasta tagasi samal ajal. Samas esimest korda käesoleva aasta jooksul kasvas segmendi ettevõtete müügitulu vähem kui müük püsivhindades (vastavalt +2,3% ja +3%).
Suurematest kauplusegruppidest on soe ilm mõjunud hästi toidukauplustele, kus müügimahud kasvasid aastaga 1% võrra. Samuti on hakanud kerkima toidukaupluste müügitulu, suurenedes aastaga 2,2%.
Endiselt püsib suhteliselt tugevas languses majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide jaemüük (-14%). Mõningast tõusu näitas tekstiiltoodete, rõivaste, jalatsite ja nahktoodete jaemüük, kasvades aastaga 4%.
Samas enamikus kauplusegruppides on müügitulu suurem kui aasta varem, mis näitab, et hoolimata suuremast töötute hulgast jätavad inimesed poodi rohkem raha võrreldes eelmise suvega. Lisaks saab kaubandussektor tuge aastaga kasvanud turismivoogudest.
Sõidukikaubandusettevõtete müügimahud suurenesid aastaga 10% võrra, seda peamiselt mootorsõidukite ja nende osade müügi kasvu tõttu. Remondis ja hoolduses kahanesid mahud aastases võrdluses 9%. Mootorikütuse jaemüügi langus on samuti pidurdunud, vähenedes aastaga 2% võrra. Kõrgematest kütusehindadest tulenevalt kasvas ettevõtete müügitulu üle 15%.
Konjunktuuriinstituudi poolt augustis korraldatud küsitluse kohaselt langes kaubanduse kindlustunde indikaator kolme punkti võrra, seda peamiselt hinnangute languse tõttu järgmiste kuude müügile. Tarbijabaromeeter jätkas aeglast kasvu, jõudes juba 2007. aasta lõpu tasemele. Paranesid hinnangud säästudele ja riigi majanduslikule olukorrale.
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele