Ameerikat ei tulegi

Kriitikud ei ole mõistnud ennetava kahjuhüvitise olemust (vt ÄP, 15.09). Kui Ameerikas on kahjuhüvitise eesmärk juba toimunu eest karistada, siis ennetava kahjuhüvitise korral peab olema tõsine põhjus arvata, et kahju tekitaja kavatseb tulevikus samasugust käitumist jätkata. Niisiis ei ole eesmärk karistada, vaid hoida ära kahju tulevikus. Isegi kui ravivõttega eksinud haiglas juhtub mõne aja pärast sama asi uuesti, ei anna see veel alust määrata ennetavat kahjuhüvitist, sest juhuslike eksimuste vastu pole tõesti keegi kaitstud.

Mida teha, kui haigla siiski peaks kasutama - nt kasumi nimel - järjekindlalt ohtlikku ravivõtet? Tõhusaim on vastata n-ö samas keeles: tuleb püüda sellist käitumist majandusliku motivaatori ehk ennetava kahjuhüvitise abil ära hoida.

Ennetamise seisukohalt on kahju tekitaja varalisel seisundil tähtis roll: kahjuhüvitis peab olema piisavalt suur, et kaoks ahvatlus teistele kahju tehes tulu teenida.

Ei päästa, kui hüvitise üle iga kord takkajärele vaielda, sest kahju tekitaja saab samal ajal aina kasumit kasvatada. Ennetav aspekt on just Ameerikas võõras, kuid Mandri-Euroopas tuntud. Kui väita, et eelnõu tulemusel muutub Eesti kohtuühiskonnaks, on järelikult ka Saksamaa kohtuühiskond. Sealne kõrgeim kohus on veendunud, et ennetav kahjuhüvitis on põhiõiguste kaitse nimel hädavajalik.

Eelnõu tuginebki suuresti Saksamaa kohtupraktikas tunnustatud põhimõtetele. Autorid leidsid, et Eestis pole mõtet jääda ootama pretsedenti, kus meie kohtud jõuavad Saksa õigusteadlaste järeldusteni. Targem on selline põhimõte selge sõnaga seadusse kirja panna. Kogu temaatikat on riigikogu õiguskomisjonile, sh huvirühmadele, põhjalikult selgitatud.

Väitega, et justiitsminister peaks eelnõu tagasi võtma, sest praegu tegevat riigikogu tööd ministeeriumi eest, tahetakse ilmselt öelda, et ministeerium pidanuks eelnõu huvirühmadele rohkem selgitama. Selgitustöö ulatus on küllap igavene teema, aga on naiivne oodata, et riigikokku jõuaksid kõigile lõpuni klaarid eelnõud, mille riigikogu juhatus lihtsalt presidendile kinnitamiseks edasi saadab.

Vale on haiglate liidu juhi väide, et justiitsministeerium ei ole vastanud liidu vastulausele. Jutt käib liidu kirjast riigikogu õiguskomisjonile, mille kohta saatis justiitsministeerium suve hakul komisjonile põhjaliku vastuse. Juunis toimus õiguskomisjonis ka arutelu, kus osalesid ka liidu esindajad.

Haiglajuhtide hirm määramatute kahjunõuete ees on alusetu, sest kuna arst asub ravides patsiendi olukorda parandama, pole ennetava kahjuhüvitise olulist eeldust - soovi kahju tekitada. Liiati kehtib igal juhul edasi VÕSi paragrahv 770, mis oluliselt vähendab tervishoiuteenuse osutaja vastutust. Nii on haiglate riskid suuresti juba maandatud ja seetõttu on kohatu ka ähvardus, et eelnõu seadusena jõustudes minevat meil meditsiiniteenused Ameerika kombel kõvasti kallimaks.

Kui detailid kõrvale jätta, kehtib siinne jutt mitte ainult haiglate, vaid ka kõikide teiste kohta. Ja asja mõte on lihtsamast lihtsam: vältida hüvede saamist teiste järjepideva kahjustamise teel - läbinisti euroopalik põhimõte.