Eesti Pank: töötus suureneb veelgi

Peamiste kaubanduspartnerite majanduskasv oli 2010. aasta esimesel poolel oli oodatust kiirem, mis aitas kaasa Eesti majanduse taastumisele, teatas Eesti Pank oma teates. Kuid kaubanduspartnerite kiire kasv edaspidi ilmselt aeglustub, sest seda toetanud  elavnemine maailmakaubanduses ja valitsussektori kulude suurenemine hakkavad oma lühiajaliselt kasvu toetanud mõju kaotama, teatas pank. 

Kriisi järelmõju pärsib tugevasti paljude riikide kasvuväljavaadet, sest maailma majanduskasv sõltub olulisel määral arenenud riikide võimekusest valitsussektori eelarve ja võlatase kontrolli alla saada. Väliskeskkonna inflatsioon on järgnevatel aastatel vaoshoitud, kuigi erinevad toormed on kallinenud ja turuootused ei toeta toormehindade alanemist.

Eesti ettevõtjad ja riik on muutnud oma tegevust tõhusamaks. Langusjärgne kohandumine lõi aluse tootlikkuse tõusul põhinevale majanduskasvule ning 2012. aastal ulatub toodang töötaja kohta tõenäoliselt kõigi aegade kõrgeimale tasemele. Sellegipoolest jääb majanduse maht lähiaastatel kriisieelsest tasemest allapoole ning lähikvartalite kiire kasv võrreldes eelmise aastaga on välisnõudluse aeglustuva kasvu tõttu ajutine.

2010. aasta teisel poolel tööpuudus Eestis väheneb, kuid pikaajaline töötus suureneb veel ka 2011. aastal. Eesti tööjõuturg on alates 2009. aasta lõpust tasapisi elavnenud, ent tööpuudus on jätkuvalt väga suur. Tööpuudus jääb Eestis lähiaastatel tõsiseks probleemiks, sest majandus ei suuda ka kiirema kasvu korral piisavalt palju töökohti luua. Seetõttu suureneb oht, et tööotsijate oskused kaovad ja nad heituvad. Praegu aga on veel vara hinnata, millised struktuurimuutused kriisi ajal majanduses toimusid.

Palga- ja hinnataseme langus on osutunud lühemaajalisemaks ja väiksemaks, kui oleks võinud eeldada sisemajanduse koguprodukti kahanemisest. Senine palga- ja hinnalangus on majanduse stabiliseerumisele küll kaasa aidanud, kuid on oht, et praegune hinna- ja palgatase ei toeta uusi investeeringuid ja töökohtade loomist piisavalt. Inflatsioon jääb lähiaastatel euroala keskmisest kõrgemaks, kuid selle taga on peamiselt välised tegurid ja administratiivsed meetmed. Toiduainete hinnatõusu tõttu kiireneb lähikuudel ka üldine inflatsioon. Selle ulatus ja kestus sõltub eelkõige maailma- ja lähiturgude arengust. Eeldatavasti ei tohiks see aga inflatsioonile püsivat mõju avaldada, mida kinnitavad ka euroala madalad inflatsiooniootused. Kasutuseta seisvate tootmisvahendite märkimisväärne hulk ning suur tööpuudus aitavad hoida inflatsiooni Eestis madala. Kodumaise hinnatõususurve ilmnemine võib olla märk nõrgast konkurentsist või hoopis ettevõtete ebapiisavast kohandumisest pärast langust.

Selleks, et saavutada riigieelarve ülejääk, tuleks majanduskasvust laekuvate täiendavate maksutulude abil vähendada eeskätt puudujääki, mitte suurendada kulusid. Riigieelarve tasakaalu parandamine 2009. aastal oli hädavajalik, sest see aitas taastada usaldust Eesti majanduse vastu. Kui välismajanduse kasv aeglustub prognoositust järsemalt, peab Eesti ilmselt kulusid veelgi kärpima. Kriisi tulemusena on märgatavalt kasvanud nii valitsussektori kulutuste osakaal kui ka maksukoormus. Pikemas ettevaates on oluline, kas Eesti majandus suudab selle koormusega toime tulla või tuleb majanduse kasvuvõimekuse toetamiseks maksukoormust alandada. Lisaks tuleb hinnata, milline kulustruktuur toetab majanduskasvu.

Eraisikute võlakaitse seadusega kavandatavad muudatused, millega kohtunikele antakse õigus võlgu vähendada, võib ajendada panku mitte jätkama intressimarginaalide alandamist ja piirama laenuandmist. Kui see oht realiseerub, on majanduskasv ja tööpuuduse vähenemine prognoositust aeglasem. Eestis tegutsevad pangad on jätkuvalt konservatiivsed ega kipu veel kuigi aktiivselt uusi laene väljastama. Majanduskasvu taastumiseks on oluline laenuturu aktiivsus, mis seni on olnud nii mahu kui ka intressimarginaalide alanemise poolest oodatust tagasihoidlikum.