Estraveli asepresident Mauri Saarend ütles, et kindlasti ei ole Ryanairi soovitud 300 000 reisijat aastas uued reisijad. "Osa inimesi tuleb teiste lennufirmade arvel. Mõni traditsiooniline lennufirma võib ka Ryanairi tõttu Tallinna lendamisest loobuda," rääkis ta.

Samas on Ryanairi tulek Saarendi sõnul positiivne. "Iga uus otseühendus suurendab Eestisse tulevate välisturistide arvu ja avardab siinsete inimeste reisimisvõimalusi," ütles ta.

Tallinna Lennujaama juhataja Rein Loik kinnitas, et Ryanairiga koostöö alustamine on Eesti lennundusturule hea. "Tugeva vedaja lisandumine toob kaasa elavnemise, see toob Eestisse hulgaliselt turiste ja äriinimesi," märkis ta.

Loik rääkis, et koostööd Ryanairiga on planeeritud päris pikalt. Abiks oli lennujaama uute liinide toetusprogramm, mis võimaldab alustavatel liinidel saada lisaallahindlusi.

"Tundub, et meie pakutud hinnaalandused sobivad Ryanairile," lausus Loik. Ta lisas, et varem pole koostööd Iiri lennufirmaga olnud põhjusel, et odavlennufirmad on kulude suhtes vägagi tundlikud.

Lennujaam on viimasel ajal alandanud korduvalt lennujaamatasusid, nüüd kannab ka riik julgestus- ning päästekulud, mis on võimaldanud üldisi tasusid langetada, rääkis Loik. Järgmiseks aastaks eraldas riik Tallinna lennujaamale 65 miljonit krooni, mille eest alandati lennujaamamakse.

Loik pidas täiesti reaalseks, et uus lennufirma võib Eestisse tuua 300 töökohta. "Rohkem turiste ja reisijaid tähendab kasvavat vajadust teenindusele," põhjendas ta. See võib tähendada rohkem tööd taksojuhtidele, hotellidele, restoranidele ja muudele teenindusasutustele, lisas ta.

Ryanairi esindaja Stephen McNamara kommenteeris eile uute liinide avamist, et Eesti tarbija pääseb nüüd Estonian Airi ja airBalticu kõrgetest hindadest.

Estonian Airi PR-direktor Ilona Eskelinen ütles uue firma kohta turul, et terve ja aus konkurents on alati teretulnud. "Meie hinnangul aitab see kaasa kogu Eesti lennundusturu kiiremale arengule, soodustades nõudluse ja lennureisijate arvu kasvu," rääkis ta.

Üldjuhul tegutsevad tavalennufirmad kõrvuti odavlennufirmadega enamikus suuremates lennujaamades, kinnitas Eskelinen. "Londoni-liinil juba konkureerime ühe odavlennufirmaga," viitas ta easyJetile.

Eskelinen ütles, et lennufirmade rohkus annab klientidele suurema valikuvõimaluse - kes teeb otsuse mugavuse, kes kiiruse, kes hinna baasil.

"Ka erinevad lennujaamad, eelkõige nende kaugus keskusest võib ostuotsuste tegemisel määravaks saada," lisas ta.

Ryanair kasutab tavaliselt sihtlinnadest eemal asuvaid odavamaid lennujaamu, näiteks Skavsta jääb Stockholmist 100 km kaugusele ja ja Weeze Düsseldorfist 70 km eemale.

Ryanairi meepotis on ka paar tõrvatilka, mida reisijatel tasuks meeles pidada.

Esiteks on Ryanairi hinnapoliitika üles ehitatud odava baashinnaga reisijate lennukisse meelitamisele, mistõttu tuleb hiljem arvestada mitmete lisatasudega. Maksta tuleb nii pagasi äraandmise, lennule registreerimise, eelisjärjekorras lennukile pääsu kui ka muidugi pardateeninduse eest.

Kui sama hinnastamise strateegiaga lähevad kaasa ka konkurendid (nagu Lätis airBalticu näitel juhtus), langeb teeninduskvaliteet ja tarbijale muutub teenusepakkujate võrdlemine raskemaks.

Teiseks võib arvata, et kuigi Ryanairi tingimustes on väga selgelt ära toodud, et lennufirma toetab ainult punktist punkti lende ega vastuta ühelgi juhul jätkuühenduste eest, hakkavad paljud Eesti reisijaid nendega just nimelt jätkuühendusi organiseerima. Nad võivad jääda välismaal hätta, sest odavlennufirmade klienditeenindus ei suuda sageli sellises olukorras lahendusi välja pakkuda.