Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ryanairi Eestisse tulek võib konkurentsi vähendada

    Estraveli asepresident Mauri Saarend ütles, et kindlasti ei ole Ryanairi soovitud 300 000 reisijat aastas uued reisijad. "Osa inimesi tuleb teiste lennufirmade arvel. Mõni traditsiooniline lennufirma võib ka Ryanairi tõttu Tallinna lendamisest loobuda," rääkis ta.
    Samas on Ryanairi tulek Saarendi sõnul positiivne. "Iga uus otseühendus suurendab Eestisse tulevate välisturistide arvu ja avardab siinsete inimeste reisimisvõimalusi," ütles ta.
    Tallinna Lennujaama juhataja Rein Loik kinnitas, et Ryanairiga koostöö alustamine on Eesti lennundusturule hea. "Tugeva vedaja lisandumine toob kaasa elavnemise, see toob Eestisse hulgaliselt turiste ja äriinimesi," märkis ta.
    Loik rääkis, et koostööd Ryanairiga on planeeritud päris pikalt. Abiks oli lennujaama uute liinide toetusprogramm, mis võimaldab alustavatel liinidel saada lisaallahindlusi.
    "Tundub, et meie pakutud hinnaalandused sobivad Ryanairile," lausus Loik. Ta lisas, et varem pole koostööd Iiri lennufirmaga olnud põhjusel, et odavlennufirmad on kulude suhtes vägagi tundlikud.
    Lennujaam on viimasel ajal alandanud korduvalt lennujaamatasusid, nüüd kannab ka riik julgestus- ning päästekulud, mis on võimaldanud üldisi tasusid langetada, rääkis Loik. Järgmiseks aastaks eraldas riik Tallinna lennujaamale 65 miljonit krooni, mille eest alandati lennujaamamakse.
    Loik pidas täiesti reaalseks, et uus lennufirma võib Eestisse tuua 300 töökohta. "Rohkem turiste ja reisijaid tähendab kasvavat vajadust teenindusele," põhjendas ta. See võib tähendada rohkem tööd taksojuhtidele, hotellidele, restoranidele ja muudele teenindusasutustele, lisas ta.
    Ryanairi esindaja Stephen McNamara kommenteeris eile uute liinide avamist, et Eesti tarbija pääseb nüüd Estonian Airi ja airBalticu kõrgetest hindadest.
    Estonian Airi PR-direktor Ilona Eskelinen ütles uue firma kohta turul, et terve ja aus konkurents on alati teretulnud. "Meie hinnangul aitab see kaasa kogu Eesti lennundusturu kiiremale arengule, soodustades nõudluse ja lennureisijate arvu kasvu," rääkis ta.
    Üldjuhul tegutsevad tavalennufirmad kõrvuti odavlennufirmadega enamikus suuremates lennujaamades, kinnitas Eskelinen. "Londoni-liinil juba konkureerime ühe odavlennufirmaga," viitas ta easyJetile.
    Eskelinen ütles, et lennufirmade rohkus annab klientidele suurema valikuvõimaluse - kes teeb otsuse mugavuse, kes kiiruse, kes hinna baasil.
    "Ka erinevad lennujaamad, eelkõige nende kaugus keskusest võib ostuotsuste tegemisel määravaks saada," lisas ta.
    Ryanair kasutab tavaliselt sihtlinnadest eemal asuvaid odavamaid lennujaamu, näiteks Skavsta jääb Stockholmist 100 km kaugusele ja ja Weeze Düsseldorfist 70 km eemale.
    Ryanairi meepotis on ka paar tõrvatilka, mida reisijatel tasuks meeles pidada.
    Esiteks on Ryanairi hinnapoliitika üles ehitatud odava baashinnaga reisijate lennukisse meelitamisele, mistõttu tuleb hiljem arvestada mitmete lisatasudega. Maksta tuleb nii pagasi äraandmise, lennule registreerimise, eelisjärjekorras lennukile pääsu kui ka muidugi pardateeninduse eest.
    Kui sama hinnastamise strateegiaga lähevad kaasa ka konkurendid (nagu Lätis airBalticu näitel juhtus), langeb teeninduskvaliteet ja tarbijale muutub teenusepakkujate võrdlemine raskemaks.
    Teiseks võib arvata, et kuigi Ryanairi tingimustes on väga selgelt ära toodud, et lennufirma toetab ainult punktist punkti lende ega vastuta ühelgi juhul jätkuühenduste eest, hakkavad paljud Eesti reisijaid nendega just nimelt jätkuühendusi organiseerima. Nad võivad jääda välismaal hätta, sest odavlennufirmade klienditeenindus ei suuda sageli sellises olukorras lahendusi välja pakkuda.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Poliitmuda lendab mis kole, aga tegelikult pole katki midagi
Uue haigla ja raudtee rahastamisest taganemise otsust hinnates tuleb eristada kaht mõõdet – poliitilist ja sisulist, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Uue haigla ja raudtee rahastamisest taganemise otsust hinnates tuleb eristada kaht mõõdet – poliitilist ja sisulist, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Marek Kiisa nipid iduinvesteeringute valimiseks
Riskikapitalifondi Nordic Ninja kaasasutaja Marek Kiisa rääkis InvesteerimisFestivalil, et idufirmade puhul on kõige tähtsam asutaja suutlikkus rasketes olukordades toime tulla ja vajaduse korral suunda muuta.
Riskikapitalifondi Nordic Ninja kaasasutaja Marek Kiisa rääkis InvesteerimisFestivalil, et idufirmade puhul on kõige tähtsam asutaja suutlikkus rasketes olukordades toime tulla ja vajaduse korral suunda muuta.
Neinar Seli: mul on praegu täpselt samasugune tunne nagu 2008. aastal
Äripäeva Rikaste TOPi esiotsas figureeriv ja Eesti ärimaailma suurim otsustaja Neinar Seli soovitas praegu hoida kainet mõistust ja uskuda, et varsti läheb paremaks. “Tark ei torma, see aeg tuleb üle elada,” ütleb Seli.
Äripäeva Rikaste TOPi esiotsas figureeriv ja Eesti ärimaailma suurim otsustaja Neinar Seli soovitas praegu hoida kainet mõistust ja uskuda, et varsti läheb paremaks. “Tark ei torma, see aeg tuleb üle elada,” ütleb Seli.
Investeerimisplatvormi juht: rikkusest pole kasu, kui meil planeeti enam pole
“Kui me ühel hetkel oleme väga rikkad, aga meil pole enam planeeti, siis on sellest rikkusest väga vähe kasu,” ütles jätkusuutliku investeerimisplatvormi Grünfin juht ja asutaja Karin Nemec InvesteerimisFestivalil.
“Kui me ühel hetkel oleme väga rikkad, aga meil pole enam planeeti, siis on sellest rikkusest väga vähe kasu,” ütles jätkusuutliku investeerimisplatvormi Grünfin juht ja asutaja Karin Nemec InvesteerimisFestivalil.
Soomlastelt Mandatumi ostnud Invalda siseneb Eesti turule
Tänavu Sampo panga Mandatum kindlustuse Balti äride ostust teatanud Leedu varahaldur Invalda alustab pärast lubade saamist tänasest kindlustusäri Eestis, Lätis ja Leedus.
Tänavu Sampo panga Mandatum kindlustuse Balti äride ostust teatanud Leedu varahaldur Invalda alustab pärast lubade saamist tänasest kindlustusäri Eestis, Lätis ja Leedus.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.