Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    ÄP meenutab: BIGi omanikud alustasid 18 aastat tagasi

    Tartu ülikooli majandusteaduskonna üliõpilaste Parvel Pruunsilla, Vahur Volli ja Marek Kerna eraaktsiaselts Mull tõi Venemaalt kütusehädas Tartusse esimese laadungi ehk 8630 tonni masuuti 2.oktoobril 1992.

    Täna on omavad kahepeale Bigbanki, millel õnnestus 2010. aasta esimeses kvartalis tänu sakslaste rahale hoiuste mahtu ligi poole võtta kasvatada.
    Äripäev kirjutas hiljuti, et kui eelmise aasta lõpus hoiti Eesti väikepangas raha 1,17 miljardi krooni eest, siis kolm kuud hiljem juba 1,72 miljardi eest, kasv 47 protsenti. Hoiuste hüppelise suurenemise taga on panga kiire laienemine Saksamaal.
    Mullu teenis pank Eestis tegutsevatest pankadest konkurentsitult suurima kasumi. Voll ja Pruunsild on viimase kolme aastaga kumbki pangast üle 30 miljoni krooni dividende võtnud.
    Vastandlikud äripartnerid
    Äripäev kirjutas märtsis, et mehed meenutavad vägisi Sportlandi omanikke Are Altrajat ja Anti Kallet, kuna on viimastel aastatel avalikkuse eest pigem varju hoidnud. "Me oleme võtnud sellise seisukoha, et me ei positsioneeri end avaliku elu tegelasena ja seepärast me endast ei räägi," teatas Pruunsild 2008. aasta oktoobris, kui Äripäevas tandemist persoonilugu ilmus. Pruunsild ütles siis ajakirjanikule, et endast mitte rääkimist tasub võtta kui üht inimõigust.
    2008. aastal kirjutas Äripäev, et meeste kunagise, suurt kuulsust kogunud Mulli-aegse äripartneri, OÜ Grand Kinnisvara juhataja Marek Kerna sõnul on mehed vastandlikud. "Nad on maailmavaatelt, olekult, arusaamistelt ja huvide poolest absoluutselt erinevad inimesed," rääkis Kerna. "Vahur on kergelt boheemlane, ta on selline klassikaline karvane, aga ülikonnas. Parvel seevastu on kaalutlev ja kaine mõtlemisega. Erakordselt kiire taibuga on nad aga mõlemad ja tööd rügavad meeletult."
    Üliõpilased Kerna, Pruunsild ja Voll asutasid ASi Mull, mis tegeles klassikalise kaubavahetusega. "Me osalesime tollasel Eesti Börsi oksjonil ning ostsime vabanenud börsikoha 700 000 rubla eest," meenutab Marek Kerna ja lisas uhkusega, et selle raha teenisid nad juba esimese tehinguga tagasi.
    Märkimisväärne tehing
    1992. aastal tegi Mull oma kuulsaima tehingu ehk vahendas kütusekriisis vaevlevale Eesti Kütusele 10 000 tonni masuuti. Kütuse hankis Kerna oma suhete kaudu Leedust. Leedu partnerid usaldasid Mulli ja saatsid Eesti suunas teele tublisti üle saja vagunitsisterni.
    Kui masuut jõudis kohale, ütles Eesti Kütus, et nad maksavad kauba eest alles poole aasta pärast. Selline viivitus oleks Mullile tähendanud katastroofi. Täbarast olukorrast tuldi välja tänu sellele, et Tartu linnavalitsus ostis masuudi sisuliselt omahinnaga ära. "Selle tehinguga maksime kooliraha ja pärast seda tehingut läks Mull vaikselt tühjaks," tõdeb Kerna nüüd.
    Pärast Mulli hääbumist panid Pruunsild, Voll ja Kerna igaüks välja 10 000 krooni ning asutasid laenukontori ASi Liivimaa Lombard.
    Mõnda aega hiljem lõi Kerna kompanjonidest lahku, sest tahtis pühenduda kinnisvarasfäärile. "Pealegi tegelesin ma tookord väga tundeliste teemadega nagu näiteks kaitseministeeriumi ja Vene sõjaväe kinnistud ning vara," täpsustab Kerna. "Kui oleks teadnud, et BIGil tulevikus nii hästi läheb, oleks ehk pidanud oma osaluse eest rohkem küsima," muigab Kerna nüüd ja lisab, et samas ei tunne ta oma endiste kompanjonide vastu mingit kadedust. Kerna müüs oma osaluse 1994. aastal ning sellest saati valitsevad Pruunsild ja Voll oma äriimpeeriumi võrdsete osanikena.
    Enne laenutegevusele keskendumist proovis tandem Pruunsild-Voll aasta kätt kirjastamisega. Nimelt omasid nad kahte kolmandikku ASis Zett, mis andis välja nädalalehte Liivimaa Kuller ja ajakirja Favoriit. 1995 müüsid oma osaluse kasuga Postimehele.
    Bigbanki ajalugu: pandimajast laia haardega pangaks
    1992 Pandimaja ASi Liivimaa Lombard avab esimese esinduse Tartus
    1993-1994 Avab esimese kontori Tallinnas ja Pärnus
    1996 Asutab tütarfirma Lätis
    1997 Võtab kasutusele kaubamärgi BIG (lühend ärinimest AS Balti Investeeringute Grupp
    2004 Esitab taotluse krediidiasutuse tegevusloa saamiseks. Noteerib esimest korda oma võlakirjad Tallinna börsil
    2005 Saab krediidiasutuse tegevusloa ja tegutseb alates 28. septembrist Eestis pangana. Võtab uueks ärinimeks Balti Investeeringute Grupi Pank AS
    2006 Hakkab esmakordselt Eesti turul pakkuma tähtajalisi hoiuseid
    2007 Avab Leedus filiaali. Saab reitinguagentuurilt Moody's Investor Service esmakordselt krediidireitingu. Noteerib võlakirjad Stockholmi börsil
    2008 Võtab kasutusele ühtse rahvusvahelise kaubamärgi Bigban. Avab Lätis tütarettevõtte kõrvale ka panga filiaali. Alustab hoiuste pakkumist Soomes
    2009 Alustab hoiuste pakkumist Saksamaal. Avab Soomes filiaali
    2010 Alustab hoiuste pakkumist Austrias. Hakkab Soomes laene väljastama
  • Hetkel kuum
Seotud lood

TalTechi professor: miks Eesti lennundus tähendab raha tuulde loopimist
On keeruline näha põhjust, miks Eesti lennundussektorit veel toetada. Kogemused on lihtsalt valmistanud liiga palju pettumust, kirjutab TalTechi makroökonoomika professor Karsten Staehr.
On keeruline näha põhjust, miks Eesti lennundussektorit veel toetada. Kogemused on lihtsalt valmistanud liiga palju pettumust, kirjutab TalTechi makroökonoomika professor Karsten Staehr.
Apple kaotab Hiinas turuosa kohalikele konkurentidele
Apple'i müüs Hiinas iPhone nutitelefone esimeses kvartalis 19% vähem, mis on suurim langus alates 2020. aastast ning loovutab jätkuvalt oma turuosa kohalikele konkurentidele nagu Huawei ja Xiaomi.
Apple'i müüs Hiinas iPhone nutitelefone esimeses kvartalis 19% vähem, mis on suurim langus alates 2020. aastast ning loovutab jätkuvalt oma turuosa kohalikele konkurentidele nagu Huawei ja Xiaomi.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht avas lahkumise tagamaid “Astusin nagu jooksulindilt maha”
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
General Motorsi esimene kvartal ületas kõiki prognoose
Autotootja General Motors avalikustas täna tugevad esimese kvartali tulemused, mis ületasid analüütikute prognoose. Lisaks ootavad nad aasta lõpuks suurt kasvu elektriautoturul.
Autotootja General Motors avalikustas täna tugevad esimese kvartali tulemused, mis ületasid analüütikute prognoose. Lisaks ootavad nad aasta lõpuks suurt kasvu elektriautoturul.
Narva tööstusinkubaator hakkab ettevõtteid Ida-Virumaale meelitama
Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo allkirjastas käskkirja, millega suunatakse EL Õiglase Ülemineku Fondist pea 8,5 miljonit eurot tööstusinkubaatori rajamiseks Narva.
Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo allkirjastas käskkirja, millega suunatakse EL Õiglase Ülemineku Fondist pea 8,5 miljonit eurot tööstusinkubaatori rajamiseks Narva.
Möödunud sügisel lõhutud Eesti-Soome gaasitoru pandi uuesti tööle
Pärast seitsmekuust seisakut on Eesti-Soome gaasitoru Balticconnector jälle töökorras ja esmaspäeval liigub mööda seda 60 gigavatt-tundi maagaasi.
Pärast seitsmekuust seisakut on Eesti-Soome gaasitoru Balticconnector jälle töökorras ja esmaspäeval liigub mööda seda 60 gigavatt-tundi maagaasi.