• OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • 02.10.10, 15:32

ÄP meenutab: BIGi omanikud alustasid 18 aastat tagasi

Tartu ülikooli majandusteaduskonna üliõpilaste Parvel Pruunsilla, Vahur Volli ja Marek Kerna eraaktsiaselts Mull tõi Venemaalt kütusehädas Tartusse esimese laadungi ehk 8630 tonni masuuti 2.oktoobril 1992.
Täna on omavad kahepeale Bigbanki, millel õnnestus 2010. aasta esimeses kvartalis tänu sakslaste rahale hoiuste mahtu ligi poole võtta kasvatada.
Äripäev kirjutas hiljuti, et kui eelmise aasta lõpus hoiti Eesti väikepangas raha 1,17 miljardi krooni eest, siis kolm kuud hiljem juba 1,72 miljardi eest, kasv 47 protsenti. Hoiuste hüppelise suurenemise taga on panga kiire laienemine Saksamaal.
Mullu teenis pank Eestis tegutsevatest pankadest konkurentsitult suurima kasumi. Voll ja Pruunsild on viimase kolme aastaga kumbki pangast üle 30 miljoni krooni dividende võtnud.
Vastandlikud äripartnerid
Äripäev kirjutas märtsis, et mehed meenutavad vägisi Sportlandi omanikke Are Altrajat ja Anti Kallet, kuna on viimastel aastatel avalikkuse eest pigem varju hoidnud. "Me oleme võtnud sellise seisukoha, et me ei positsioneeri end avaliku elu tegelasena ja seepärast me endast ei räägi," teatas Pruunsild 2008. aasta oktoobris, kui Äripäevas tandemist persoonilugu ilmus. Pruunsild ütles siis ajakirjanikule, et endast mitte rääkimist tasub võtta kui üht inimõigust.
2008. aastal kirjutas Äripäev, et meeste kunagise, suurt kuulsust kogunud Mulli-aegse äripartneri, OÜ Grand Kinnisvara juhataja Marek Kerna sõnul on mehed vastandlikud. "Nad on maailmavaatelt, olekult, arusaamistelt ja huvide poolest absoluutselt erinevad inimesed," rääkis Kerna. "Vahur on kergelt boheemlane, ta on selline klassikaline karvane, aga ülikonnas. Parvel seevastu on kaalutlev ja kaine mõtlemisega. Erakordselt kiire taibuga on nad aga mõlemad ja tööd rügavad meeletult."
Üliõpilased Kerna, Pruunsild ja Voll asutasid ASi Mull, mis tegeles klassikalise kaubavahetusega. "Me osalesime tollasel Eesti Börsi oksjonil ning ostsime vabanenud börsikoha 700 000 rubla eest," meenutab Marek Kerna ja lisas uhkusega, et selle raha teenisid nad juba esimese tehinguga tagasi.
Märkimisväärne tehing
1992. aastal tegi Mull oma kuulsaima tehingu ehk vahendas kütusekriisis vaevlevale Eesti Kütusele 10 000 tonni masuuti. Kütuse hankis Kerna oma suhete kaudu Leedust. Leedu partnerid usaldasid Mulli ja saatsid Eesti suunas teele tublisti üle saja vagunitsisterni.
Kui masuut jõudis kohale, ütles Eesti Kütus, et nad maksavad kauba eest alles poole aasta pärast. Selline viivitus oleks Mullile tähendanud katastroofi. Täbarast olukorrast tuldi välja tänu sellele, et Tartu linnavalitsus ostis masuudi sisuliselt omahinnaga ära. "Selle tehinguga maksime kooliraha ja pärast seda tehingut läks Mull vaikselt tühjaks," tõdeb Kerna nüüd.
Pärast Mulli hääbumist panid Pruunsild, Voll ja Kerna igaüks välja 10 000 krooni ning asutasid laenukontori ASi Liivimaa Lombard.
Mõnda aega hiljem lõi Kerna kompanjonidest lahku, sest tahtis pühenduda kinnisvarasfäärile. "Pealegi tegelesin ma tookord väga tundeliste teemadega nagu näiteks kaitseministeeriumi ja Vene sõjaväe kinnistud ning vara," täpsustab Kerna. "Kui oleks teadnud, et BIGil tulevikus nii hästi läheb, oleks ehk pidanud oma osaluse eest rohkem küsima," muigab Kerna nüüd ja lisab, et samas ei tunne ta oma endiste kompanjonide vastu mingit kadedust. Kerna müüs oma osaluse 1994. aastal ning sellest saati valitsevad Pruunsild ja Voll oma äriimpeeriumi võrdsete osanikena.
Enne laenutegevusele keskendumist proovis tandem Pruunsild-Voll aasta kätt kirjastamisega. Nimelt omasid nad kahte kolmandikku ASis Zett, mis andis välja nädalalehte Liivimaa Kuller ja ajakirja Favoriit. 1995 müüsid oma osaluse kasuga Postimehele.
Bigbanki ajalugu: pandimajast laia haardega pangaks
1992 Pandimaja ASi Liivimaa Lombard avab esimese esinduse Tartus
1993-1994 Avab esimese kontori Tallinnas ja Pärnus
1996 Asutab tütarfirma Lätis
1997 Võtab kasutusele kaubamärgi BIG (lühend ärinimest AS Balti Investeeringute Grupp
2004 Esitab taotluse krediidiasutuse tegevusloa saamiseks. Noteerib esimest korda oma võlakirjad Tallinna börsil
2005 Saab krediidiasutuse tegevusloa ja tegutseb alates 28. septembrist Eestis pangana. Võtab uueks ärinimeks Balti Investeeringute Grupi Pank AS
2006 Hakkab esmakordselt Eesti turul pakkuma tähtajalisi hoiuseid
2007 Avab Leedus filiaali. Saab reitinguagentuurilt Moody's Investor Service esmakordselt krediidireitingu. Noteerib võlakirjad Stockholmi börsil
2008 Võtab kasutusele ühtse rahvusvahelise kaubamärgi Bigban. Avab Lätis tütarettevõtte kõrvale ka panga filiaali. Alustab hoiuste pakkumist Soomes
2009 Alustab hoiuste pakkumist Saksamaal. Avab Soomes filiaali
2010 Alustab hoiuste pakkumist Austrias. Hakkab Soomes laene väljastama

Seotud lood

Uudised
  • 02.10.10, 10:22
13 aastat tagasi tuli Merko aktsia Müncheni börsi vabaturule
Äripäev avaldab tänavu igapäevast ärikalendri sarja, kust saab lugeda, mis on juhtunud Eesti majanduses sellel konkreetsel päeval viimase kahekümne aasta jooksul. 18 aastat tagasi
Uudised
  • 24.09.10, 06:40
Vaata Äripäeva rikaste TOPi
Äripäev avaldab juba üheksandat aastat rikaste TOP 500, kus reastatakse Eesti ettevõtjad nende firma väärtuse järgi.
  • ST
Sisuturundus
  • 24.07.24, 15:46
Eesti inimesed eelistavad suvel üha enam alkoholivaba õlut, siidrit või longdrinki
Käes on suur suvi ning põhiline puhkuste aeg. Ekslikult arvatakse, et soe suveaeg kipub paljudele eestlastele koos alkoholiga mööduma. Aastast aastasse on kasvanud aga just alkoholivabade toodete populaarsus ning seda mitte üksnes suvel, vaid üleüldiselt – kasvanud on nii alkoholivabade toodete hulk kui ka tarbijate nõudlus.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele