Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    ÄP meenutab: BIGi omanikud alustasid 18 aastat tagasi

    Tartu ülikooli majandusteaduskonna üliõpilaste Parvel Pruunsilla, Vahur Volli ja Marek Kerna eraaktsiaselts Mull tõi Venemaalt kütusehädas Tartusse esimese laadungi ehk 8630 tonni masuuti 2.oktoobril 1992.

    Täna on omavad kahepeale Bigbanki, millel õnnestus 2010. aasta esimeses kvartalis tänu sakslaste rahale hoiuste mahtu ligi poole võtta kasvatada.
    Äripäev kirjutas hiljuti, et kui eelmise aasta lõpus hoiti Eesti väikepangas raha 1,17 miljardi krooni eest, siis kolm kuud hiljem juba 1,72 miljardi eest, kasv 47 protsenti. Hoiuste hüppelise suurenemise taga on panga kiire laienemine Saksamaal.
    Mullu teenis pank Eestis tegutsevatest pankadest konkurentsitult suurima kasumi. Voll ja Pruunsild on viimase kolme aastaga kumbki pangast üle 30 miljoni krooni dividende võtnud.
    Vastandlikud äripartnerid
    Äripäev kirjutas märtsis, et mehed meenutavad vägisi Sportlandi omanikke Are Altrajat ja Anti Kallet, kuna on viimastel aastatel avalikkuse eest pigem varju hoidnud. "Me oleme võtnud sellise seisukoha, et me ei positsioneeri end avaliku elu tegelasena ja seepärast me endast ei räägi," teatas Pruunsild 2008. aasta oktoobris, kui Äripäevas tandemist persoonilugu ilmus. Pruunsild ütles siis ajakirjanikule, et endast mitte rääkimist tasub võtta kui üht inimõigust.
    2008. aastal kirjutas Äripäev, et meeste kunagise, suurt kuulsust kogunud Mulli-aegse äripartneri, OÜ Grand Kinnisvara juhataja Marek Kerna sõnul on mehed vastandlikud. "Nad on maailmavaatelt, olekult, arusaamistelt ja huvide poolest absoluutselt erinevad inimesed," rääkis Kerna. "Vahur on kergelt boheemlane, ta on selline klassikaline karvane, aga ülikonnas. Parvel seevastu on kaalutlev ja kaine mõtlemisega. Erakordselt kiire taibuga on nad aga mõlemad ja tööd rügavad meeletult."
    Üliõpilased Kerna, Pruunsild ja Voll asutasid ASi Mull, mis tegeles klassikalise kaubavahetusega. "Me osalesime tollasel Eesti Börsi oksjonil ning ostsime vabanenud börsikoha 700 000 rubla eest," meenutab Marek Kerna ja lisas uhkusega, et selle raha teenisid nad juba esimese tehinguga tagasi.
    Märkimisväärne tehing
    1992. aastal tegi Mull oma kuulsaima tehingu ehk vahendas kütusekriisis vaevlevale Eesti Kütusele 10 000 tonni masuuti. Kütuse hankis Kerna oma suhete kaudu Leedust. Leedu partnerid usaldasid Mulli ja saatsid Eesti suunas teele tublisti üle saja vagunitsisterni.
    Kui masuut jõudis kohale, ütles Eesti Kütus, et nad maksavad kauba eest alles poole aasta pärast. Selline viivitus oleks Mullile tähendanud katastroofi. Täbarast olukorrast tuldi välja tänu sellele, et Tartu linnavalitsus ostis masuudi sisuliselt omahinnaga ära. "Selle tehinguga maksime kooliraha ja pärast seda tehingut läks Mull vaikselt tühjaks," tõdeb Kerna nüüd.
    Pärast Mulli hääbumist panid Pruunsild, Voll ja Kerna igaüks välja 10 000 krooni ning asutasid laenukontori ASi Liivimaa Lombard.
    Mõnda aega hiljem lõi Kerna kompanjonidest lahku, sest tahtis pühenduda kinnisvarasfäärile. "Pealegi tegelesin ma tookord väga tundeliste teemadega nagu näiteks kaitseministeeriumi ja Vene sõjaväe kinnistud ning vara," täpsustab Kerna. "Kui oleks teadnud, et BIGil tulevikus nii hästi läheb, oleks ehk pidanud oma osaluse eest rohkem küsima," muigab Kerna nüüd ja lisab, et samas ei tunne ta oma endiste kompanjonide vastu mingit kadedust. Kerna müüs oma osaluse 1994. aastal ning sellest saati valitsevad Pruunsild ja Voll oma äriimpeeriumi võrdsete osanikena.
    Enne laenutegevusele keskendumist proovis tandem Pruunsild-Voll aasta kätt kirjastamisega. Nimelt omasid nad kahte kolmandikku ASis Zett, mis andis välja nädalalehte Liivimaa Kuller ja ajakirja Favoriit. 1995 müüsid oma osaluse kasuga Postimehele.
    Bigbanki ajalugu: pandimajast laia haardega pangaks
    1992 Pandimaja ASi Liivimaa Lombard avab esimese esinduse Tartus
    1993-1994 Avab esimese kontori Tallinnas ja Pärnus
    1996 Asutab tütarfirma Lätis
    1997 Võtab kasutusele kaubamärgi BIG (lühend ärinimest AS Balti Investeeringute Grupp
    2004 Esitab taotluse krediidiasutuse tegevusloa saamiseks. Noteerib esimest korda oma võlakirjad Tallinna börsil
    2005 Saab krediidiasutuse tegevusloa ja tegutseb alates 28. septembrist Eestis pangana. Võtab uueks ärinimeks Balti Investeeringute Grupi Pank AS
    2006 Hakkab esmakordselt Eesti turul pakkuma tähtajalisi hoiuseid
    2007 Avab Leedus filiaali. Saab reitinguagentuurilt Moody's Investor Service esmakordselt krediidireitingu. Noteerib võlakirjad Stockholmi börsil
    2008 Võtab kasutusele ühtse rahvusvahelise kaubamärgi Bigban. Avab Lätis tütarettevõtte kõrvale ka panga filiaali. Alustab hoiuste pakkumist Soomes
    2009 Alustab hoiuste pakkumist Saksamaal. Avab Soomes filiaali
    2010 Alustab hoiuste pakkumist Austrias. Hakkab Soomes laene väljastama
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Ekspert: ärme rabista kohustuslike e-arvete jõustamisega
Ettevõtetel tasub juba praegu lepingus paika panna arve esitamise viis, muidu võib valitsusest riigikogu menetlusse saadetud eelnõu järgi enese teadmata nõustuda e-arve esitamise kohustusega, kirjutab äriõiguse ekspert ja kauaaegne ettevõtjate õigusnõustaja, advokaadibüroo RASK partner Annika Vait.
Ettevõtetel tasub juba praegu lepingus paika panna arve esitamise viis, muidu võib valitsusest riigikogu menetlusse saadetud eelnõu järgi enese teadmata nõustuda e-arve esitamise kohustusega, kirjutab äriõiguse ekspert ja kauaaegne ettevõtjate õigusnõustaja, advokaadibüroo RASK partner Annika Vait.
USA aktsiaturul näitavad ralli märke uued sektorid
Neljapäeval USA aktsiad tõusid, kuna prognoositust suurem arv töötu abirahade taotlusi näitas, et tööjõuturg jätkab jahtumist, vahendas Yahoo Finance.
Neljapäeval USA aktsiad tõusid, kuna prognoositust suurem arv töötu abirahade taotlusi näitas, et tööjõuturg jätkab jahtumist, vahendas Yahoo Finance.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Õigel ajal loobumist takistab edasipürgimise kultuur
„Loobumine millestki või millegi lõpetamine on üks raskemaid otsuseid ja üks põhjustest on meid ümbritsev visaduse ja edasipürgimise kultuur“, ütles koolitaja Heiti Pakk saates „Teabevara tund“.
„Loobumine millestki või millegi lõpetamine on üks raskemaid otsuseid ja üks põhjustest on meid ümbritsev visaduse ja edasipürgimise kultuur“, ütles koolitaja Heiti Pakk saates „Teabevara tund“.
Juhtimisekspert: enne muudatuste tegemist peab jalgealune stabiilne olema
Küsimusele, kuidas käib ettevõtte muutuste suhtes vastupidavamaks muutmine, ütleb organisatsioonijuhtimise ekspert Liina Randmann saates “Rohepöörde praktikud“, et sellist ühest retsepti, et “hakkame nüüd nii tegema ja korras!”, ei ole.
Küsimusele, kuidas käib ettevõtte muutuste suhtes vastupidavamaks muutmine, ütleb organisatsioonijuhtimise ekspert Liina Randmann saates “Rohepöörde praktikud“, et sellist ühest retsepti, et “hakkame nüüd nii tegema ja korras!”, ei ole.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Eesti elanik pääses Iraani hõivatud laevalt
Täna pääses vabadusse aprilli keskel Hormuzi väinas hõivatud laeva MSC Aries pardal viibinud Eesti elanik. Ta on teel Eestisse ja tema perekonda on heast uudisest teavitatud.
Täna pääses vabadusse aprilli keskel Hormuzi väinas hõivatud laeva MSC Aries pardal viibinud Eesti elanik. Ta on teel Eestisse ja tema perekonda on heast uudisest teavitatud.
Paavo Nõgene aktsionäride koosolekult: lisaemissiooni hetkel ei plaani
Kuigi Tallinki aktsionäride üldkoosolekul esitas ettevõtte juht Paavo Nõgene aktsionäridele ettepaneku, et nõukogu võiks järgneval kolmel aastal suurendada aktsiakapitali, ei ole Nõgene kinnitusel täiendav aktsiaemissioon hetkel plaanis.
Kuigi Tallinki aktsionäride üldkoosolekul esitas ettevõtte juht Paavo Nõgene aktsionäridele ettepaneku, et nõukogu võiks järgneval kolmel aastal suurendada aktsiakapitali, ei ole Nõgene kinnitusel täiendav aktsiaemissioon hetkel plaanis.