• Jaga lugu:

    KahjumisGild maksis26 miljonit dividende

    Möödunud aastal 43 miljonit krooni kahjumit teeninud inivesteerimispank GILD maksis ettevõtte omanikele üle 26 miljoni dividende. Oleme läbi aegade kas kogu või pea kogu kasumi välja maksnud, ütles Rain Tamm.

    Eelmise aasta kahjum ja dividendimaksmine kahandasid jaotamata kasumi eelmise aasta lõpuks 84 miljonilt kroonilt 15 miljonile kroonile, selgub ettevõtte värskest aastaaruandest.
    "GILD Partners on läbi aegade kas kogu või peaaegu kogu kasumi aktsionäridele välja maksnud. GILD Partnersi tegevusalad ei ole kapitaliintensiivsed ja igal aktsionäril on endal parem otsustada, kuidas teenitud kasumit investeerida," kommenteeris GILDi tuntumaid omanikke Rain Tamm, kellele kuulub ettevõttest 17,65%.
    Eelmise aasta kahjumi puhul oli tema sõnul suures osas tegemist 2008. aasta kasumi korrigeerimisega riskikapitalifondi GILD Arbitrage'i restruktureerimisest tulenevatest kokkulepetest. "Nelja aasta jooksul on AS GILD Partners konsolideeritult teeninud kasumit ca 130 miljonit krooni, millest dividendideks on jaotatud kokku ca 95 miljonit krooni. 2010. aastal kinnitati 2009. aasta aruanne, kus otsustati 2009. aasta kahjum katta eelmiste aastate jaotamata kasumi arvelt ja sel aastal dividende ei jaotatud."
    Investeerimispank GILD tekkis 2006. aasta suvel pärast seda, kui 2005. aasta 1. novembril sai avalikuks, et LHV töötajad on siseinfo kasutamise tõttu jäänud vahele USA finantsjärelevalvele SEC. See skandaal räsis tugevalt LHV mainet ning osa partnereid otsustas asutada uue firma.
    LHV Grupist eraldus finantsnõustamisega tegelenud üksus, mis teenis toona suurema osa LHV Grupi kasumist ning mille omanikuks said kaheksa LHV partnerit eesotsas Rain Tamme ja Tõnis Haaveliga. LHV koosseisu jäi investeerimisteenuseid pakkunud üksus, mille omanikeks Rain Lõhmus ja Andres Viisemann ning sellelt baasilt on tänaseks tekkinud LHV Pank.
    GILDi tegevust juhtiva Rain Tamme iseloomustamiseks on öeldud, et ta on kui multifunktsionaalne Šveitsi armee taskunuga – särav ja osav. Eelmisel aastal hakkas aga sära kaduma ning lisaks paistis, et osavusest võib ka puudu jääda.
    GILD kuulus mullu tõenäoliselt nende firmade TOP 3, mille tegemisi Äripäev kõige põhjalikumalt kajastas. GILDi probleemid ilmnesid juba küll juba 2008. aastal, kuid avalikkuse suurema tähelepanu alla sattus investeerimispank mullu veebruaris, kui Skype'i eestlastest asutajatel katkes kannatus ning nad ähvardasid GILDi pankrotiga.
    Autor: Alyona Stadnik, Rivo Sarapik
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Kristina Schotter: hagi tagamise nõue on kõvasti kreenis
Kohtul võiks olla ühe tööpäeva asemel piisav aeg kaaluka ja kostja õigusi äärmiselt riivava otsustuse tegemiseks enam õigusi vaadata ka nõude sisulist põhjendatust, kirjutab advokaadibüroo Cobalt vandeadvokaat Kristina Schotter
Kohtul võiks olla ühe tööpäeva asemel piisav aeg kaaluka ja kostja õigusi äärmiselt riivava otsustuse tegemiseks enam õigusi vaadata ka nõude sisulist põhjendatust, kirjutab advokaadibüroo Cobalt vandeadvokaat Kristina Schotter
Nõrk tööhõive vajutas USA börsid rekordtasemelt alla tagasi
USA oodatust kehvem tööhõiveraport kukutas S&P 500 aktsiaindeksi täna eilselt rekordtasemelt alla.
USA oodatust kehvem tööhõiveraport kukutas S&P 500 aktsiaindeksi täna eilselt rekordtasemelt alla.
Raadiohommikus: kinnisvararajajad teatavad tulemusi
Homme annavad börsile oma esimesest poolaastast ülevaate Eesti ehitusturuhiiud Merko ja Nordecon. Samuti on oodata kinnisvarafondi Baltic Horizon kuue kuu numbreid. Kuidas ehitus- ja kinnisvarasektoril läheb, kommenteerib Merko Ehituse juhatuse esimees Andres Trink.
Homme annavad börsile oma esimesest poolaastast ülevaate Eesti ehitusturuhiiud Merko ja Nordecon. Samuti on oodata kinnisvarafondi Baltic Horizon kuue kuu numbreid. Kuidas ehitus- ja kinnisvarasektoril läheb, kommenteerib Merko Ehituse juhatuse esimees Andres Trink.
29 000 inimest on liiga suure maksuvaba tulu deklareerinud
Esimese poolaastaga on Eestis 29 000 inimeste lasknud oma maksuvaba tulu deklareerida rohkem või kiiremini, kui tegelikud sissetulekud on olnud.
Esimese poolaastaga on Eestis 29 000 inimeste lasknud oma maksuvaba tulu deklareerida rohkem või kiiremini, kui tegelikud sissetulekud on olnud.