Kallas algatas suurriikide vastu rikkumismenetluse

Komisjon tahab, et Venemaa hakkaks tunnustama Euroopa Liidu lennufirmasid kui ühte gruppi, mitte aga eri riikidesse kuuluvaid. Kuna Venemaad ei suudeta niikaugele saada, alustabki Komisjon kohtumenetlust liikmesriikide vastu. EL riigid võivad komisjoni survel anda viimasele mandaadi nende nimel Venemaaga läbirääkimisi pidada.

Praegused Venemaaga sõlmitud kokkulepped kergitavad piletihinda ja põhjustavad paljudele EL lennufirmadele õiguslikku ebakindlust. Viimane tuleneb Venemaa vastuseisust piiriülestele lennufirmade ühinemistele, mis Vene võimude sõnul kahjustab kahepoolseid lennundusleppeid eri EL liikmesriikidega. Nii näiteks juhtus veebruaris, kui Moskva ähvardas tühistada Austrian Airlines’i õiguse lennata Venemaale pärast selle müüki Saksa Lufthansale. Vene ametnikud põhjendasid seda sellega, et lennufirma ei ole enam Austria oma, seega on kehtetu ka kahepoolne lennunduslepe Viiniga. Vastavalt Euroopa seadustele peavad kahepoolsed lennunduslepped kandma „Euroopa Liidu tähistuse klauslit“, mille kohaselt peavad mitte-EL valitsused tunnustama Euroopa vedajaid sõltumata riiklikust kuuluvusest.

Uus süsteem vahetab välja vana

Euroopa Liidu valitsused on viimastel kümnenditel uuendanud lennundusleppeid üle maailma, muuhulgas USA, Kanada ja Austraaliaga ning kõik need lepped käsitlevad kõigi 27 riigi lennufirmasid ühtemoodi. Tegemist on vana bilateraalse süsteemi uuendamisega, mis on oluliselt lihtsustanud lennufirmade liitumisi. Venemaa ei ole aga ühena vähestest riikidest uut süsteemi  tunnistanud. Moskva eelistab suhelda Euroopa valitsustega individuaalselt, see on lähenemine mis vähendab Euroopa Liidu mõjujõudu.

 „Euroopa Komisjoni seisukoht on, et õhutranspordi alased kokkulepped peavad käsitlema kõiki Euroopa Liidu lennufirmasid võrdselt ja respekteerima kartellivastaseid reegleid. Vastasel juhul võivad mõned Euroopa Liidu lennufirmad sattuda halvemasse seisu kui nende otsesed konkurendid või tuleb neil maksta põhjendamatuid lisamakse, mis võidakse kanda üle tarbijatele,“ ütles Euroopa transpordivolinik Siim Kallas. Komisjoni uus menetlus liikmesriikide vastu võib aega võtta. Nii kulus sarnasel teemal läbirääkimisteks USA valitsusega viis aastat.

Ülelennutasud peavad muutuma väiksemaks

Siberi ülelennutasud on teine teema, mis on komisjonile ja liikmesriikidele aastaid peavalu tekitanud. Tasud pärinevad aastast 1970, kui Moskva kehtestas tasud Euroopa ja Aasia vedajatele lendamiseks ilma peatuseta läbi oma õhuruumi. Enamus ülelennutasudest läheb Vene rahvuslikule lennufirmale Aeroflotile. Hinnanguliselt maksid Euroopa Liidu vedajad Venemaale 2008. aastal ligikaudu 300 miljonit eurot.

Komisjon on selle ammu vaidlustanud,  põhjendusega et lennufirmad maksavad konkurendile ja mitte valitsusele ning et tasud on kaugelt üle standardsete õhuliikluse kontrollitasude, mida võtavad teised riigid. Enamgi veel, erinevate Euroopa lennufirmad maksavad Venemaale erinevalt, tuginedes riikidevahelistele lepetele, mis Komisjoni hinnangul on ebaaus. Venemaa nõustus 2006 kaotama ülelennu tasud vahemikus 2010 ja 2014. Kuid seni ei ole mingeid muutusi toimunud, sidudes küsimuse pikaleveninud liitumiskõnelustega WTO-ga.

 

 

Autor: Katri Soe-Surén