airBaltic võtab raha tasuta teenuse eest

E-pileti ostmisel tekib lehele kirje "Muutke oma lennuaega tasuta". Piisab sellele nupule klikkimisest ning pileti hind kasvab isegi siis, kui mingeid muudatusi pole tehtud.

DV kätte sattus kliendile esitatud arve väljatrükk. Sellele tellijale läks lisateenus maksma 200 eurot (reisisid kaks täiskasvanut ja kolm last). Tellija kirjutas kohe kirja raha tagastamise nõudega, kuna ta ei ole andmeid muutnud. Lennufirma teatas vastuses, et lisateenuse tasu ei kuulu tagastamisele.

Piletite muutmise eest võtavad tasu ka teised lennufirmad. Näiteks maksab nime või kuupäeva muutus Estonian Airis 1370 krooni. Kuid firma teatab sellest veel enne isiklike andmete lahtri täitmist.

"Kui jutt käib näpuveast, siis midagi muutma ei pea. Muidugi, kui pilet on kirjutatud Anu nimele, aga lennata tahab Alla, siis tuleb nimi ära muuta. Selleks tuleb täita ankeet, helistada klienditeenindusse või pöörduda lennujaama kassasse," selgitas  Estonian Airi pressiesindaja Ilona Eskelinen.

Antud valdkonda reguleerivad tarbijakaitseseadus ja võlaõigusseadus. Esimene keelab klientide eksitamise, teine kohustab teatama teenuse lõpphinna enne lepingu sõlmimist.

airBalticu ettevõttesuhete asepresident Janis Vanags teatas, et lennufirma parandas ära kõik e-pileti müügisüsteemi puudused, millele osutas Euroopa Komisjon ja tarbijakaitse ning selles osas neile pretensioone pole.

"Jah, lingvistiliselt "muutke oma lend tasuta 200 euro eest" kõlab ehk imelikult, kuid meie kliendid on intelligentsed inimesed. Meie pakume kindlustust, aga teenus ise on tasuta," rääkis ta. Vanags kinnitas, et kõik selgitused on kodulehel olemas ning pealegi võib reisida soovija võtta lennufirmaga ühendust.

"Võib-olla sõnastus ei ole päris täpne ning kuna pöörasite sellele meie tähelepanu, me arutame, kuidas sõnastada nii, et kõik saaks sellest aru," lubas Vanags.

Turismifirma New Point Tour direktori asetäitja Natalja Olyanishina ütles, et airBalticu veebis olev info tuleb väga tähelepanelikult läbi lugeda. „Ei tasu uskuda tasuta teenuseid – sellel lennufirmal neid ei ole,“ märkis ta. Kasutan sageli airBalticu kodulehte ning probleeme pole mul kordagi olnud, lisas ta.

Hanna Turetski-Toomik, tarbijakaitseameti avalike suhete osakonna juhtairBalticu kohta on tulnud erinevaid kaebusi. Praegu käib lendude ärajätmise uurimine. Kuid keegi ei ole veel kaevanud tasuliste tasuta muutmiste peale. Sealjuures, kui tingimustes (lepingus) on toodud ära muutuste tasuta siseviimine, siis on tarbijal õigus nõuda, et temalt selle eest raha ei võetaks.

* Esmakordselt tabas Läti tarbijakaitsekeskus airBalticu ebaausate võtete kasutamiselt 2007. aastal. Tookord oli asi neljas märkamatus linnukeses, mis pandi automaatselt interneti teel piletite broneerimisel, nagu klient oleks pakutavate teenustega nõus. Selle tulemusena kasvas lennu hind järsult.* Eesti tarbijakaitseamet on juhtinud airBalticu tähelepanu sellele, et nad ei too kodulehel välja lõplikke teenuste hindu koos maksudega. See aga aitas muuta hinnad võrreldes konkurentidega atraktiivsemaks.* Puudusi Läti lennufirma internetiteeninduses märkas ka Euroopa Komisjon. airBaltic pidi vabatahtlikult korrigeerima oma kodulehte 2008. aasta mai alguseks, kuid ei teinud seda, mille eest maksis 10 000 latti trahvi.* Tänavu kevadel jõudsid Läti kõikide astmete kohtud järeldusele, et lennukompanii rikkus tarbija õigusi, keeldudes piletit vahetamast või kompenseerimast selle maksumust. Vaidluse sisu seisnes selles, et kümme päeva pärast pileti ostmist avaldas klient soovi pilet tagastada, kuid firma vastas talle eitavalt.* Septembris algatas Eesti tarbijakaitseamet menetluse mitme tarbija avalduse alusel, kes ostsid sooduskampaaniate raames airBalticult piletid, kuid hiljem said teada, et reis jääb ära ning raha piletite eest nad tagasi ei saanud. Kuna tegemist on Läti firmaga, edastas Eesti tarbijakaitseamet kogu info Läti kolleegidele.

* 53% ulatuses Läti riigile kuuluval airBalticul on 33 lennukit, mis lendavad 80 sihtpunkti Euroopas, Lähis-Idas ja SRÜs.* Soov laieneda iga hinnaga mängis firmale karuteene: viimase kolme aasta kahjud moodustasid 322 miljonit krooni, aga üldkohustused – miljard krooni.