Sirje Rank • 11. november 2010 kell 6:11

Euroala riikide võlakriisis on alanud järgmine vaatus

Euro on sel nädalal nõrgenenud ja laenuraha hind euroala perifeeriariikidele tõusnud, kuna investorites süveneb veendumus, et Kreeka ei jää euroalal ainsaks abivajajaks.

Iirimaa on järgmine kandidaat, signaliseerivad pikaajaliste võlakirjade intressimäärad, mis ületasid eile 8,5% piiri. Eile võlakirju müünud Portugalil tuli kümneaastase tähtajaga võlakirjalt intressi maksta 6,8% aastas, mis on üsna valitsuse valupiiri lähedal.

Olulisemaid põhjuseid, miks euroala võlakriis jälle tuure võtab, on kaks. Esiteks hakkab turgudele kohale jõudma, et võlgades riikides käivitatud ranged säästukuurid ei too tingimata oodatud lahendust. Erilises nõiaringis on Iirimaa, kus pankade päästmisega seotud tohutud kulud suruvad peale järjest uusi lõikeid ja maksutõuse, seni tehtu pole aga investorite usaldust taastanud. Juba prognoositakse Iiri pankadele järgmist vapustust hapnevatest eluasemelaenudest.

Kärped närvutavad kasvu

Citigroupi laenuosakonna juhi Matt Kingi sõnul on Lõuna-Euroopa ja Iirimaa probleem selles, et ei avalikul ega erasektoril ole raha, et majandust uuesti käima vedada. Mõlemad on suure võlakoorma all. "Vastus võlaprobleemile on kärped, kuid isegi kui neil muud võimalust peale säästmise ei ole, pole veel kindel, et see probleemi lahendaks," ütles King Kopenhaagenis finantsanalüütikute konverentsil.

Teine põhjus on euroalale kavandatav uus kriisihaldusmehhanism, kus Saksamaa nõuab osa vastutuse veeretamist investorite õlule.

"Valuutaliitu ei loodud finantsspekulantide rikastumise mudeliks," rõhutas Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble, kellel on järgmiseks ELi rahandusministrite kohtumiseks valmimas esimene visand uuest kriisihaldusmehhanismist.

See koosneks kahest etapist - esimeses määratakse raskustes riigile karm säästukuur ja pikemad maksetähtajad. Kui see probleemi ei lahenda, tuleb võlad restruktureerida ning võlausaldajatel osa laenust korstnasse kanda, kirjeldas Schäuble ajakirjale Der Spiegel.

Oma ettepanekud esitas sel nädalal ka Bruegeli mõttekoda Brüsselis, mis pakkus välja USA stiilis pankrotikohtu loomise ja abifondi.

"See kõik võib investorid euroala perifeeriast sootuks minema peletada," hoiatas eurogrupi juht Jean-Claude Juncker, jagades siin Euroopa Keskpanga presidendi Jean-Claude Trichet' arvamust.

Investorid pagevad

Juba näitabki statistika, et euroala perifeeria sõltub järjest enam kodumaiste pankade ja pensionifondide rahast, välisinvestorid müüvad.

Eile palus Portugali rahandusminister Fernando Teixeira dos Santos asjasse võimalikult kiiresti selgust. "Keegi ei süüdista turge," ütles ta, lisades, et müügilaine peamine põhjus on investorite seas maad võtnud ebakindlus, mis karistab perifeeriariike.

Ülemkogu president Herman van Rompuy peaks ettepanekud uuest kriisihaldusmehhanismist esitama detsembriks.

Hetkel kuum