Mis tahes hüdrosüsteemi tööpõhimõte on väga lihtne - vedeliku abil liigutada, juhtida või käivitada masinate ja agregaatide tööseadiseid. Peaaegu alati kasutatakse töövedelikuna hüdroõlisid, mida nagu ka teisi määrdeaineid saab liigitada mitmel viisil - koostise ja otstarbe alusel.

Ideaalis ei tohiks hüdroõli kokku tõmbuda, et edukalt jõudusid edasi kanda, ja tema viskoossus peab olema minimaalne, kuna madal viskoossus tagab hüdrosüsteemi kiire reageeringu. Praktika näitab aga midagi muud. Teatud kokkusurutavuse tase võib tehnikas kasulik olla - jääb ära rõhu järsk tõus, tagatakse süsteemi sujuv töö. Viskoossus aga ei tohi olla alla teatavat taset - just nii viiakse miinimumini lekkekaod ja tagatakse hüdrosüsteemi pumba ning hõõrduvate detailide usaldusväärne määrimine.

Mida paksem on õli, seda paremini ta kõrgetel töötemperatuuridel määrib, ning mida madalam on viskoossus, seda paremad on tema omadused madalate temperatuuride juures.

Minu arvates hoopis olulisemaks ja huvitavamaks parameetriks on viskoossusindeks. See näitab, kuivõrd palju muutub hüdroõli viskoossus sõltuvalt temperatuurist.

Õlid viskoossusindeksiga üle 140 kuuluvad DIN 51524 alusel HVLP klassi multiviskoossete hüdroõlide alla. Mida see praktikas tähendab? Madalatel temperatuuridel on nende viskoossus madalam, kui ISO VG alusel samasse klassi liigitatud monoviskoossetel õlidel.

See tagab seadmete kerge käivituse madalamatel temperatuuridel, mis võimaldab vähendada energia- ja küttekulu.

Kõrgetel temperatuuridel on multiviskoossete õlide viskoossus kõrgem, kui sama klassi monoviskoossetel õlidel, st tööpindadele moodustub palju paksem õlikile, mis tagab hüdrosüsteemi kõikide detailide usaldusväärse määrimise.

Kokkuvõttes ilmneb, et HVLP klassi õlide kasutamine välishüdraulikas, mis töötavad tingimustes, kus on suured temperatuurikõikumised, on eluliselt tähtis. Need õlid tagavad optimaalsed töötingimused, tänu millele väheneb kulumine ning kütuse- ja energiakulu. Lisaks tasub mainida, et aastaringne multiviskoossete õlide kasutamine võimaldab vähendada ostetavate määrdeainete sortimenti ja mahtu, kuna kaob ära vajadus konkreetselt suvise ja talvise õli järele. Tänu sellele ei kogune lattu erinevate õlisortide pooltühje vaate, hüdrosüsteemide hooldusskeem muutub lihtsamaks ning väheneb õlivahetusega kaasnev tööjõukulu.

Kuivõrd tähtis on see ruumides töötavate statsionaarsete süsteemide jaoks? Tänu kütte- ja kliimaseadmetele on tsehhis kindel õhutemperatuur, olenemata aastaajast püsib see +20 kuni +30°C juures, mis teeb kallivõitu multiviskoossete õlide kasutamise majanduslikult ebaotstarbekaks.

Sellistes tingimustes tulevad tihtipeale esile hoopis teised hüdroõlide omadused, näiteks tsinki sisaldavate lisandite puudumine õli koostises.

Hüdrosüsteemide töövedeliku valikul ei tohi lähtuda ainult viskoossusest ja viskoossus-temperatuurilistest omadustest, vaid on vajalik kompleksne lähenemine.

Autor: Anna Murashina