Eesti Pank: jooksevkonto viitab jätkuvalt nõrgale sisenõudlusele

Maksebilansi jooksevkonto näitajad kinnitavad tõsiasja, et majanduskasv taastub ekspordi toel ning et sisenõudlus oli kolmandas kvartalis sisemajanduse kogutoodangust umbes kümnendiku võrra väiksem.

Ehkki ettevõtete kasumlikkus on paranenud, ei ole see kaasa toonud investeerimisaktiivsuse suurenemist, märkis Eesti Panga rahapoliitika osakonna nõunik Andres Saarniit. Investeeringute vähenemine on küll peatunud, kuid ettevõtete ja majapidamiste säästud on kasvanud kiiremini. Samuti suurenesid kolmandas kvartalis valitsemissektori säästud, mis on selles kvartalis tavapärane. Säästud on aastaga kasvanud kiiremini kui investeeringud, mida kinnitab ka kaupade ja teenuste konto ülejäägi suurenemine eelmise aastaga võrreldes, teatas Eesti Pank.

Jooksevkonto ülejääk, nii kogusummas kui ka SKP suhtes mõõdetuna, oli kolmandas kvartalis siiski väiksem kui aasta tagasi. Selle taga on raamatupidamislikud põhjused. Nimelt kirjendatakse välisomanikele kuuluvates äriühingutes kasumi kasv investeerimistulude väljavooluna suurenemisena ka siis, kui see kasum tegelikult reinvesteeritakse Eesti majandusse. Reinvesteeritud kasum kasvas aastaga rohkem kui kaupade ja teenuste konto ülejääk, mistõttu kokkuvõttes jooksevkonto ülejääk vähenes, selgitas Saarniit.

Kuna sisemaised säästud on kasvanud rohkem kui investeeringud, on reservide suurenemisest tingitud kapitali väljavool ootuspärane. Kolmandas kvartalis kujunes kapitali väljavool siiski mitu korda suuremaks, kui võinuks säästude ja investeeringute vahekorra põhjal arvata. Selle tingisid valitsuse reservide paigutamine välismaistesse väärpaberitesse ja pankadele kehtestatud kohustusliku reservimäära vähendamise tulemusena vabanenud raha kasutamine võlakohustuste vähendamiseks ning väliaale paigutamiseks.