Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ligi näeb muudatustes minekut üle laipade
Rahandusminister Jürgen Ligi tõlgendab poolesaja ettevõtte soovis valimiste eel teenuste ekspordi elavdamise võimalusi ja maksukoormuse leevendamist arutada kui rünnakut ja minekut üle laipade.
Targa Eesti Mõttekoja baasil loodud Teenusmajanduse Koda käis sel kolmapäeval avalikuks aruteluks välja kümmekond olulisemat võimalust Eesti ekspordi suurendamiseks. Ideid oli seejuures mitmest erinevast vallast, alustades maksudest ja lõpetades tervishoiuga.
Äripäev palus rahandusministril Jürgen Ligil kommenteerida, kas ja millal oleksid seejuures mõeldavad välisresidentidele pakutud maksusoodustused, tulumaksusoodustuste laiendamine ning vastuvõtukulude ja erisoodustuste piirmäära suurendamine 10%ni nelja liiki kulutustelt, milleks on otseselt tööga seotud tasemekoolitus, tervisesport, töötaja vabatahtlik kindlustus ja äripartnerite võõrustamisega kaasnevad väljaminekud oma töötajaile.
Järgneb Jürgen Ligi vastus muutmata kujul.
Oleme oma (Reformierakonna - toim) programmi kirjutanud tööga seotud tasemekoolituse mittemaksustamise, et kõrvalada hariduseadusest pärit vastuolu maksuloogikaga ning võimaldada olemuslikult töise hariduse vabamat kandmist kuludesse, samuti ühe võimalusena tööjõu maksukoormuse alandamiseks sotsiaalmaksu ülempiiri.
Ent tervikuna tekitab see pressiteade (Teeninusmajanduste Koja soov arutada ekspordi elavdamise võimalusi - toim) minus piinlikkust. Järelikult ei ole midagi õpitud Euroopa võla- ja eelarvekriisist, ei rahulduta kuitahes soodsa maksurežiimiga, vaid küsitakse aina juurde, ei omata elementaarsetki sotsiaalset närvi ega empaatiat nende suhtes, kes riigi tuge otseselt vajavad: haiged, pensionärid ja lapsed. Mitte ükski nõrgematest ei saa osa taolistest täisjõus inimeste maksuprivleegidest, "tööalasest suhtlemisest", külaliste ja välismaalaste võõrustamisest, elustiilikuludest. Küll aga jääksid nad selle nimekirja rakendumisel ilma ravist, toetustest, avalikest teenustest. Nende ideede positiivne mõju majandusele oleks nullilähedane, erandiks kõige konkurentsivõimelisemate tarbimine, negatiivne aga oleks nullist kaugel.
Ma olen isiklikult sügavalt pettunud, et taas üks selline manifest erakondade valimisteks ette lükati, sest käisin neile ettevõtjaile rahandusprobleeme tutvustamas. Esitasin ka palve taolise luksusliku butafooriaga mitte tegelda. Aus debatt on siin praegu võimatu, ja ma tean, mulle heidetakse mu vastust ette, enamuses aga lastakse kuuldavale erakondlikke käteplaginaid. Aga tulevikku ei saa ehitada üle laipade, võiksid kõik parteid seepeale välja öelda.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.