"Igal juhul tuleb arvestada, et laienemine pole sugugi vähem vaevarikas protsess kui sisenemine," lisas ta. Kitsaskohtadena näeb Raie, et Eesti ettevõtjatel on puudu enese presenteerimise ja müügioskustest.
"Kipume liiga palju endast ja oma ettevõttest rääkima. Vaja oleks aga rõhutada oma konkreetse toote konkurentsivõimet ning eeliseid. Nii suulise kui ka kirjaliku presentatsiooni oskused vajavad lihtsalt harjutamist. Enda arusaadavaks tegemist poole minuti jooksul ja nn onepager'ite (ühe A4 peale oma olulise info paigutamine) koostamist tuleb pidevalt lihvida," selgitas ta.
Raie lisas, et peame olema tähelepanelikumad Aasia ja Araabia maade kultuure tundma õppides. "Sama oluline kui enese presenteerimisoskus on ka kuulamisoskus. Kultuurist sõltumata on edukaks tegutsemiseks vaja potentsiaalsetele partneritele selgeks teha, et te olete läinud win-win-suhet looma, mitte ühekordset tehingut tegema."
Välisministeeriumi äridiplomaatia ja analüüsibüroo diplomaat Margus Solnson sõnas, et probleemid, mille lahendamisega puutuvad Eesti ettevõtjad kokku, sõltuvad eelkõige konkreetsest riigist, riigis kehtivast seadusest ja ka riigi kuulumisest rahvusvahelistesse organisatsioonidesse.
"Ettevõtte sisenedes uuele turule tekib enim küsimusi ja probleeme turulepääsu, vastavushindamise, sertifitseerimise, maksunduse ja tolli valdkonnas," lisas diplomaat.
Solnsoni sõnul on enne uuele turule suundumist kõige olulisem see, et ettevõte teeks ära kodutöö, kogudes sihtturu kohta infot nii Eestis kui ka külastades huvipakkuvat riiki.
"Välisturule sisenemisel ei tule lähtuda sellest, mida soovitakse müüa, vaid sellest, mida soovitakse osta. Olles välja valinud sihtturu ja pakutavad kaubad-teenused, tasub teha riskianalüüs ja planeerida tegevuskava. Võimalusel tuleb mõelda ka turult väljumise strateegiale," nentis Solnson.
Ekspordi Akadeemia konsultant Juhan Bernadt, kes on turunduse ja ekspordiga tegelenud üle 25 aasta, ütles, et endise Nõukogude Liidu riikide turgudel ning lääne turgudel on kerge erinevus. "Kui eestlased ekspordivad endise Nõukogude Liidu riikidesse, siis on see mingil määral lihtsam, kuna selle turu seisu teatakse paremini. Kuid lääne poole minnes on eestlastel natuke rohkem õppida, kuna need turud on arengus meist ees," märkis Bernadt.