- OMX Baltic0,08%318,14
- OMX Riga−1,09%954,61
- OMX Tallinn−0,01%2 205,83
- OMX Vilnius0,19%1 500,85
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 100−1,45%10 659,13
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,6
- OMX Baltic0,08%318,14
- OMX Riga−1,09%954,61
- OMX Tallinn−0,01%2 205,83
- OMX Vilnius0,19%1 500,85
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 100−1,45%10 659,13
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,6
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Euroeesmärk täideti, masu võideti
Tallinna börs oli ligi 74protsendise hüppega eelmisel aastal maailmas neljas ja madalad intressimäärad on aidanud võlglastel oma laenukoormat vähendada. Samuti pole juba viimased pool aastat kasvanud hapude laenude maht. Ja mis ehk kõige tähtsam - ekspordimahtude kiire hüpe on aidanud majanduse tõusule ning positiivsus on vaikselt liikunud ka siseturule orienteeritud ettevõtetesse.
Kuid oli sekka ka veidi negatiivset. Toorainehinnad on visanud aastase inflatsiooni üle 5% ja keskmise tarbija ostujõud jätkab vähenemist.
Eestist sai üleeile eurotsooni vaeseim riik. Ehkki poelettidel 15,6ga läbi jagatud hindade järgi võib esmapilgul tunduda, et asjad ei maksa enam mitte midagi, muutub ka sissetulek harjumatult väikeseks. Samas oleme võrreldes paljude teiste ELi riikidega tänu madalale riigi võlakoormusele vägagi usaldusväärne riik. Näitasime aastaga, et suudame isegi väga nõrgas majanduskeskkonnas karmid eurokriteeriumid täita.
Kuidas edasi? Äripäev loodab, et ekspordi kiire kasv jätkub ning süstib elujõudu ka kõigisse teistesse majandusharudesse. Tööandjad hakkavad vaikselt inimesi tööle võtma ning hiljemalt aasta teises pooles tuleb ettevõtjail ka külmutatud ja kärbitud palgad lahti sulatada. Aga oluliselt kasvab ka tarbimine ning ühes sellega ettevõtjate tulud.
Alljärgnevalt aga kõigest täpsemalt.
Me võime spekuleerida ja oletada, et hindu tõstavad Eestis kartellid, kuid mis on 100% kindel - toidu- ja kütusehindu tõstis eelmisel aastal kõige enam globaalne nõudlus. 2010. aasta novembris olid hinnad võrreldes aastatagusega tõusnud 5,3%. Inflatsiooni vedas toidu ja mittealkohoolsete jookide kallinemine (11,6%). Õli viskas tulle ka riik, tõstes eelmise aasta alguses alkoholi, erimärgilise vedelkütuse, bensiini ja diislikütuse aktsiisi.
Kõikide majandusteadlaste suurim unistus sai kuhjaga täidetud. Meie kaubanduspartnerite tervis on (tänu riiklikele abipakettidele) aasta jooksul märkimisväärselt paranenud ning ekspordist sai 2010. aastal Eesti majanduse alustala. Aasta esimese kümne kuuga viisid Eesti ettevõtjad välja 108,8 miljardi krooni eest kaupa, mida on tervelt 30% enam kui aasta eest. Põhiline ekspordimootor on olnud elektri(masinate) väljavedu Rootsi.
Kui aasta alguses oli tarbimine sarnaselt 2009. aastaga endiselt väga nõrk, siis sügisel hakkasid inimesed taas poodi tagasi tulema. Jaekaubandusfirmad on viimased kolm kuud müünud keskmiselt sama palju kaupa või veidi enam kui aasta eest ehk tarbijate julgus on hakanud vaikselt taastuma. Septembris ja oktoobris kasvas jaekaubandusettevõtete müük püsihindades (inflatsiooni arvestamata) 1% ning novembris juba 5% võrra.
Töötus on alates kevadest järk- järgult vähenenud. Kui 2010. aasta esimeses kvartalis saavutas tööpuudus oma tipu (19,8%), siis kolmandas kvartalis oli töötuse määr alanenud statistikaameti andmeil 15,5 protsendini. Niisamuti on töötukassas ametlikult registreeritud töötute arv vähenenud märtsi lõpus saavutatud tipptasemelt (95 200) aasta lõpuks 66 600 inimeseni. Sellest hoolimata jäeti kindlustusmakse määr 2011. aastaks 4,2% peale.
Palga langetamisest mullu enam ei räägitud, aasta teisel poolel näitasid palganumbrid hoopis arglikke tõusumärke. Viis kvartalit langenud brutopalk tõusis 2010. aasta teises kvartalis 1,2%. Kolmandas kvartalis tõus jätkus, kuid aeglasemas tempos. Samas inflatsiooni arvestamata on reaalpalk Eestis juba kaheksa kvartalit kahanenud. IMF soovitas oma viimase visiidi käigus palgatõusudega oodata ja Eestil oma konkurentsivõimet tõsta.
Kui 15 protsendini ulatunud majanduslanguse ja 20protsendise tööpuuduse tõttu kanti Eesti aktsiaturg 2009. aasta algul praktiliselt surnuaiale, siis nüüdseks on börs taas täie tervise juures. 2009. aasta 47protsendise hinnahüppe kõrvale näitas kohalik turg eelmisel aastal koguni 74protsendist hinnarallit, millega olime maailmas paremuselt neljas aktsiaturg. Suure hinnalisa võiks panna euro arvele, mis alandas Eesti riskitaset.
Hetkel kuum
Eesti eluasemehindade liikumist kajastav kv.ee indeks langes aastaga 3,5%, kuid mitmed analüütikud on maininud, et turg on juba poolteist aastat kergelt tõusnud. Huvi kinnisvara vastu on hoidnud leige tarbijate ostujõu vähenemine ja ka ettevõtjate kasin laenu- ja investeerimishuvi. Kui buumisaastatel kasvasid Eestis laenumahud 30-40 miljardit krooni aastas, siis 2010. aastal vähenes eestlaste laenukoormus 16 miljardi krooni võrra.
Eelmine aasta oli Eestis euro lõpliku kättevõitmise ja ühisraha ootamise aasta. Ehkki euro usaldusväärsust nõrgestasid aasta jooksul Kreeka, Iirimaa ja veel mõne teise riigi võlakriisid, tõusis euro kätte võitnud Eesti maine aastaga siiski tunduvalt.
13. juulil anti Eestile Brüsselis viimane aktsept eurotsooniga liitumiseks. 1. detsembrist said inimesed osta endale Eesti euromüntide stardipakette ja vahetada kontoris teenustasuta kroone eurodeks.
Intressid püsisid terve 2010. aasta Eestis (Euroopas) madalad. Enamiku Eestis välja antud laenude aluseks olev kuue kuu Euribor tõusis küll aastaga 1,00 protsendilt 1,25 protsendile, kuid Euroopa Keskpank hoidis baasintressimäära vankumatult 1% juures. Kui novembris 2009 oli keskmise eraisikule antud eluasemelaenu intressimäär 3,5%, siis aasta hiljem 3,3%. Ka ettevõtjate jaoks püsisid laenukulud tavapärasest märkimisväärselt madalamad.
Ettevõtete investeerimisaktiivsus oli terve aasta madal ja jäi isegi 2009. aasta vastavale näitajale umbes viiendiku võrra alla. Investeeriti peamiselt masinatesse ja seadmetesse ning enim investeerisid energia-, logistika- ja töötleva tööstuse ettevõtted.
Välisinvesteeringute poolelt jäid silma Norma äraostmine Autolivi poolt ja Technopolise rahasüst Ülemiste ärilinnaku arendamisse.
Kärped ja karm rahanduspoliitika aitasid Eesti euroliitu ja tagasi majandustõusule.
Inflatsioon võiks püsida terve aasta 5% juures. Lisaks välisteguritest (toorainete jätkuvast kallinemisest) tingitud hinnatõusule võiks paranenud tarbijausalduse tõttu hakata ettevõtjad ka siseturule suunatud teenuste/toodete hindu tõstma.
Kõrgeimad hindu vajavad ka paljud riigid, mis ägavad suure võlakoormuse ja eelarvedefitsiidi käes. Kiire inflatsioon aitab nende riikide valitsustel lihtsamalt laene tagasi maksta ja maksutulu kokku korjata.
Möödunud aasta 30% ekspordimahtude kasvu on väga raske korrata, aga inertsist ja Skandinaavia investorite võimalikust tärkavast huvist meie vastu võiks ekspordimahud näidata siiski 15-20% kasvu.
Väga palju sõltub loomulikult ka globaalsest majanduskasvust ehk Hiina tarbija tugevusest ning sellest, kui palju Eesti väikefirmasid on suutnud end masu tingimustes uutel turgudel kanda kinnitada.
Eesti tarbijat võib aasta alguses tabada lühiajaline eurošokk. Samas võiks šokki leevendada (Soome) turistid, kel on nüüd väga lihtne hindu kõrvutada ning kadunud ära valuutavahetamise mure. Eesti tarbija võiks euroga sõbruneda paari kuuga ning märtsiks-aprilliks võiks tarbimine taastuda. Aasta lõikes võiks jaekaubanduse maht tänu vähenevale tööpuudusele, kergele palgatõusule ja kasvavale laenutempole kosuda umbes 10% võrra.
Tööpuudus võiks 2011. aasta suveks langeda 10 protsendile ja jääda selle taseme juurde kõikuma. Töökohti peaks lisaks ekspordisektorile hakkama looma ka ülejäänud sektorid, kes tunnevad turu kasvu püsimist.
Lisaks vähem tasustatud töökohtadele hakkab juurde tekkima töökohti ka kõrgepalgalistele. Sügiseks võib meil olla juba väike tööjõupuudus, mis tekitab kiirema palgakasvu.
Ettevõtjad peaks arvestama oma eelarvetes tööjõukulude kasvuga. Palgad võiks sel aastal kosuda keskmiselt inflatsiooniga samas taktis ehk 5% võrra. Aasta-paar tagasi palku kärpinud ettevõtjad hakkavad töötasusid lahti sulatama. Palgakasvu algataja on seekord erasektor.
Palgakasvu tempot pidurdavad värskelt tööle võetud (ja pikalt töötud olnud) inimesed, kelle palgasoovid on tagasihoidlikumad kui buumiajal.
Hoolimata kahest väga heast börsiaastast näitab Tallinna börs endiselt korralikku (20-30%) tõusu.
Investorite meelusus aktsiaturu suhtes on positiivne, kuid raha hoiab tagasi lühike börsifirmade nimekiri.
Seetõttu on praegu väga hea aeg kaasata investoritelt raha ja tuua oma aktsiad kas börsile või alternatiivturule. Tõenäoliselt kasutab osa nutikaid ettevõtjaid sellise võimaluse ka 2011. aastal ära.
Kinnisvarahinnad tõusevad inflatsiooniga (5%) võrdselt või veidi enam. Enim võivad kallineda laopinnad, mille järele on juba praegu suur nõudlus. Samuti võivad keskmisest enam kallineda uued korterid, millest oli turul juba 2010. aastal puudus.
Pangad laenude tagatiseks ära võetud kinnisvara tõenäoliselt veel müüki ei pane.
Euro (mis on esimest aastat meie raha) võiks juhtivate valuutade suhtes olla 2011. aastal pigem nõrkade valuutade nimistus. Väga suure tõenäosusega jätkub mure suure võlakoormusega eurotsooni riikide pärast, kes ei suuda oma suureks aetud riigieelarveid ja kulusid kontrolli all hoida. Suur on Hispaania kui Euroopa ühe suurriigi võimaliku maksejõuetuse risk. Samas toetab nõrk euro eksporti ja muudab eksportijate elu lihtsamaks.
Laenu saamine muutub veidi kergemaks. Jätkub odava laenu ajastu. Eurotsooniga liitumine ja pangandusturul tekkiv konkurents toob veidi alla riskimarginaale.
Euroopa majanduse jalule upitamine vajab endiselt keskpangapoolset tegutsemist. Seega jätab Euroopa Keskpank baasintressimäära 1% juurde või siis tõstab seda aasta jooksul maksimaalselt 0,5 protsendipunkti võrra.
Investeeringuid teevad peamiselt eksportivad ettevõtted. Tark allhange kolib Eestisse. Siseturul tegutsevad ettevõtjad on ettevaatlikumad ning endiselt teevad vaid hädavajalikke investeeringuid. Välisinvestorite (Skandinaavia investorite) raha võib hakata taas Eestisse voolama. Kuna investeeringute maht on viimastel aastatel kokku kuivanud, võivad rahapaigutused kasvada aastaga 30% võrra.
Jõudsalt käivet kasvatanud ja uusi eksporditurge vallutav Krimelte on Eesti ekspordi üks alustalasid.
Seotud lood
- ST
Võlakirju saab märkida 24. septembrini
Hetkel kuum
Piimatootjate ees kohustusi 26 miljonit
TTJA menetlus tuvastas rikkumised
Kohtunik: hagi on hästi mahukas ja hõre, nõue väga suur
Podcastid
Enimloetud
6
Viimased uudised
Piimatootjate ees kohustusi 26 miljonit
Tagasi Äripäeva esilehele