• OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 100−0,12%8 774,69
  • Nikkei 225−0,14%39 706,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,09
  • OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 100−0,12%8 774,69
  • Nikkei 225−0,14%39 706,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,09
  • 06.01.11, 23:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kust tuleb raha lastetoetuste kasvuks?

Eesti rahvastik vananeb ja väheneb, mis peagi tingib vajaduse võõrtööjõudu sisse tuua ning seab löögi alla eestluse kestmise üldse.
Selleks, et põlvkondade vaheldumisest tingitud sündimus päris drastiliselt ei väheneks, annab riigi kaalutletud meetmetega nii mõndagi ära teha. Kõik oleneb poliitilistest valikutest.
Vanemahüvitise maksmise lõppedes lõpeb suuresti ka riigi tugi. Kui riigi rahakott kannatab välja isegi 2000 euro suurust igakuist vanemahüvitist (2011. aasta eelarves ca 170 miljonit eurot), siis on suisa kohatu rääkida sellest, et meil ei jagu raha 19eurose lapsetoetuse suurendamiseks.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Universaalsele lapsetoetusele kulub meil orienteeruvalt 70 miljonit eurot aastas. Kui maksta igale lapsele kuni 19aastaseks saamiseni 60eurost lapsetoetust kuus, oleks täiendav kulu ca 120 miljonit eurot aastas. Ühe katteallikana näeme vanemahüvitise lae toomist kahele keskmisele palgale.
Ülejäänud kate tuleks maksupoliitika muutustest, olgu selleks siis progresseeruv tulumaks või auto esmakordse registreerimise maks.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 13 p 24 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele