Suur mass maksumaksjaid ei ole väga haritud inimesed ja nad ei oska oma maksudest laekuvat raha vajalikesse valdkondadesse suunata, arvas ABC Grupi omanik Jüri Vips.
„Tore oleks, kui inimesed saaksid ise otsustada, kuhu nad oma maksud suunavad, kuid selleks on riik, kes seda otsustamist niikuinii ei luba,“ rääkis Vips, kelle arvates on valdkondade rahastamine ikkagi riigi küsimus.
Mida selline võimalus endaga kaasa võiks tuua, vajab Vipsi sõnul põhjalikumat analüüsi. „Pigem hakkavad suurtel massidel tööle emotsioonid, mistõttu suunatakse need summa tõenäoliselt tarbimist stimuleerivatesse valdkondadesse,“ rääkis Vips ja arvas, et selliste meetoditega ilmselt vajalikku innovatsiooni toetada ei saa.
Vaevalt, et keskmise ja madalama sissetulekuga inimesi väga innovatsioon huvitab, kuna nemad soovivad igapäevaselt oma eluga toime tulla, lisas ta.
Kui oleks võimalus ise oma maksuraha suunata, siis panustaks Vips kindlasti innovatsiooni, sest tema hinnangul on areng kõige olulisem. „Eestis on täna ikkagi intellektuaalne kapital see, mis on reaalne kapital. Peame suutma luua midagi uut ja trendikat, mida oleks võimalik maailmas müüa,“ selgitas Vips lisades, et klassikalise majandusega pole võimalik maailmas läbi lüüa.
Tänane päevaküsimus on ajendatud Valdo Kalmu poolt tehtud ettepanekust, et igal eraisikust maksumaksjal võiks olla võimalus 10-15% ulatuses ise otsustada, millisele valdkonnale ta riigile makstud maksud soovib suunata.
Seotud lood
Igal maksumaksjal võiks olla võimalus 10-15% ulatuses ise otsustada, millisele valdkonnale nad riigile makstud maksud suunaksid. Sellise ettepaneku tegi Eesti Telekomi juht Valdo Kalm.
Kui kodanik saaks maksuraha ise suunata, siis tekiks võimalus oma eelistusi ka rahaliselt toetada ja see oleks igati positiivne, rääkis riigikogu liige ja ärimees Toomas Tõniste.
Kui maksumaksjal oleks võimalus maksuraha suunata, siis laiendaks see demokraatiat ning võtaks poliitikutelt võimaluse rahadega oma suva järgi tegutseda, arvas Infotark ASi omanik Jüri Ross.
Eesti suurimatest maksumaksjatest ettevõtete juhid on arvamusel, et riik on maksumaksja raha kulutades käitunud üldjoontes mõistlikult.
Kulla hind tõusis kolmandas kvartalis viimase kaheksa aasta kiireimas tempos, jõudes septembris ka värskete rekorditeni. Kas praeguses tõusutsüklis on kullal veel ruumi kallineda ja mis saab edasi järgnevatel aastatel?
Enimloetud
1
Ka Villig avas oma padeliäri
3
Droonimüüja: Eesti on teistest maha jäänud
5
Investor ootaks madalamat hinda
Viimased uudised
Omanik: “Ega see otsus kergelt ei tulnud.”
Lisatud Põlvamaa ettevõtete TOP
Hetkel kuum
Ka Villig avas oma padeliäri
Investor ootaks madalamat hinda
Tagasi Äripäeva esilehele