Kui kodanik saaks maksuraha ise suunata, siis tekiks võimalus oma eelistusi ka rahaliselt toetada ja see oleks igati positiivne, rääkis riigikogu liige ja ärimees Toomas Tõniste.
„Ma ise olen seda ideed toetanud, et põhimõtteliselt igaüks saaks mingi osa oma maksutulust suunata meelepärasesse valdkonda,“ rääkis Tõniste ja kinnitas, et see on olnud üks erakondade valimislubadusi varemgi.
Tõniste sõnul on igal maksumaksjal oma arusaam ja maailmanägemus ning mingid valdkonnad meelepärasemad. „Ma ei näe sellest midagi paha, et kui me ehitame üles kodanikuühiskonda, siis kodanikel ongi reaalselt võimalik ka ise suunata neid ressursse, mida nad maksavad,“ selgitas Tõniste.
Täna ei saa Tõniste sõnul kodanik ise midagi määrata, sest kõik läheb ühte potti ja riik või kohalik omavalitsus jagab selle laiali. „Idee elluviimise eel tuleks selgeks vaielda, kuidas see kõige ausamalt ja läbipaistvamalt toimuks. Eks siis hakkab ka väga palju rahakantimisi nö oma MTÜ-dele, aga ega see võib-olla ka mõnes mõttes paha pole,“ möönis Tõniste.
Kui tekiks võimalus ise oma maksuraha suunata, siis panustaks Tõniste mingi osa kindlasti noorte valdkonda, kas siis sporti, huvialategevusse või kultuuri. „Samuti pooldan igasuguseid positiivseid heategevuslikke algatusi,“ sõnas Tõniste.
Tänane päevaküsimus on ajendatud Valdo Kalmu poolt tehtud ettepanekust, et igal eraisikust maksumaksjal võiks olla võimalus 10-15% ulatuses ise otsustada, millisele valdkonnale ta riigile makstud maksud soovib suunata.
Seotud lood
Suur mass maksumaksjaid ei ole väga haritud inimesed ja nad ei oska oma maksudest laekuvat raha vajalikesse valdkondadesse suunata, arvas ABC Grupi omanik Jüri Vips.
Igal maksumaksjal võiks olla võimalus 10-15% ulatuses ise otsustada, millisele valdkonnale nad riigile makstud maksud suunaksid. Sellise ettepaneku tegi Eesti Telekomi juht Valdo Kalm.
Kui maksumaksjal oleks võimalus maksuraha suunata, siis laiendaks see demokraatiat ning võtaks poliitikutelt võimaluse rahadega oma suva järgi tegutseda, arvas Infotark ASi omanik Jüri Ross.
Eesti suurimatest maksumaksjatest ettevõtete juhid on arvamusel, et riik on maksumaksja raha kulutades käitunud üldjoontes mõistlikult.
Kulla hind tõusis kolmandas kvartalis viimase kaheksa aasta kiireimas tempos, jõudes septembris ka värskete rekorditeni. Kas praeguses tõusutsüklis on kullal veel ruumi kallineda ja mis saab edasi järgnevatel aastatel?
Enimloetud
3
Tesla ostuga võiks oodata
6
“A kust leiad sina ööga 100 000 eurot?”
Hetkel kuum
Tesla ostuga võiks oodata
“A kust leiad sina ööga 100 000 eurot?”
Tagasi Äripäeva esilehele