Jüri Tamm: Portugal väljub kriisist

Tamm ütles, et tal on Portugalis palju sõpru ja sealne veinitööstus on üks kindlamaid asju, mis võlamülkasse vajunud riigi majanduses üldse olla saab.

"Tegelikult on võlakoormus tekkinud muudest sektoritest," lausus Tamm. "Veinisektor on üks vähestest sektoritest, mis üldse kindlust loob. Oleks vaid portveine ja viinamarjaistandusi..."

Tamm märkis, et Portugal on veinide tootmises siiski väga tubli, kuna on Euroopa Liidu toel investeerinud palju viinamarja- ja oliiviistandustesse ning uude tootmistehnoloogiasse.

"Mina küll ei näe, et seal probleeme oleks," ütles Tamm. "Ka Hispaania veinid on heal järjel. Kui Saksamaa ja Prantsusmaa portveine ostavad, tunneb Portugal end hästi."

Tamme sõnul maksab tammepuust vaat portveini 500 dollarit ja kui on võimalusi veini hoida, läheb see aastatega vaid paremaks ja kallimaks. "Veinikeldritel küll probleeme pole," lisas ta.

Viimastel aastatel on prantslased ja inglased investeerinud palju raha Portugali veinikeldritesse, kuid kas on oht, et riigile rasketel aegadel rändab kogu veinitööstus välismaalaste kätte, Tamm öelda ei osanud. Ta märkis vaid, et iseenesest polevatki sellest probleemi ning me ei tea ju sedagi, kui palju Eesti majandusest on välismaalaste käes või milline osa New Yorgist jaapanlaste ning hiinlaste omandis.

Tamme sõnul on Portugal maailma suurim korgitootja. Sellele lisanduvad pudelitööstus, trükitööstus ja istandused, mis annavad kokku tööd suurele osale Portugali elanikkonnast.

Majandussektoritest järgnevad põllumajandusele turism ja logistika, milles annavad tooni suured sadamad.

"Arvan, et puht moraalselt saab Portugali vedajaks selle kunagine koloonia Brasiilia, mis räägib portugali keelt ja on paljudes valdkondades Portugali toodangu tarbija," oletas Tamm.

Küsimusele, kas ta usub vastupidiselt analüütikutele, et Portugal veab omal jõul raskest olukorrast välja, vastas Tamm: "Absoluutselt, ma seda üldse ei karda, et ei vea."

Samas tõdes Tamm, et portugaallaste suutlikkus finantsdistsipliinist kinni pidada erineb Eesti omast. "Finantsdistsipliin on seal natuke teistsugune. Asju vaadatakse pikema perspektiiviga," selgitas ta.

Tamme sõnul pole Portugal aga suursaadikute palkadega nõnda priisanud, kui seda tegi Kreeka. "Kreeka suursaadiku palk Brüsselis oli kolm korda suurem kui Eesti suursaadiku palk. Kui nad oleks palku vähendanud, oleks see ikka jäänud poolteist korda kõrgemaks. Ma arvan aga, et Portugali puhul selliseid kääre pole," selgitas ta. "Seal on olnud lihtsalt vähem majanduslikku efektiivsust."

Kahekordne vasaraheite olümpiapronks Jüri Tamm on riigikogu liige kolmandat koosseisu järjest. Aastail 1998-2010 kuulus ta sotsiaaldemokraatide sekka.