Inspektsioon registreeris mullu 2500 keskkonnarikkumist

Võrdlus varasemate aastatega näitab, et keskkonnarikkumiste arv on märgatavalt vähenenud. 2009. aastal registreeris inspektsioon kokku 3776 rikkumist, 2008. aastal oli rikkumisi 3585.

”Rikkumiste arvu vähenemist võib ühelt poolt seostada inimeste suurenenud keskkonnateadlikkusega, samas oleme järelevalves keskendunud suurema keskkonnamõjuga objektide kontrollimisele, millega on võimalik tõsisemaid probleeme ja rikkumisi ennetada,” ütles keskkonnainspektsiooni peadirektori asetäitja Olav Avarsalu.

Valdkondade lõikes registreeriti 2010. aastal enim ehk 1451 õigusrikkumist kalapüügivaldkonnas, ehkki ka nende rikkumiste arv on võrreldes varasemaga märgatavalt vähenenud.  Samal ajal on kalapüügivaldkonnas trahvitute hulgas kasvanud juriidiliste isikute osakaal ning tõusnud keskmine trahvisumma.

Nii määrati mullu 14 kalapüügi- ja käitlemisega seotud ettevõttele kiirmenetluse korras ühtekokku 3898,61 € (61000 krooni) trahvi, mis teeb keskmiseks trahvisummaks 278,65 € (4360 krooni). Üldmenetluse korras trahviti 12 ettevõtet kogusummas 10034,13 € (157 000 krooni) ehk keskmiselt summas 830,85 € (13 000 krooni). Rikkumiste arvult järgnesid kalapüügivaldkonnale jäätmevaldkond ja metsavaldkond vastavalt 237 ja 218 rikkumisega.

Jäätmevaldkonnas on rikkumiste arv varasemaga võrreldes samuti vähenenud. Sellele on kindlasti kaasa aidanud nii inimeste teadlikkuse tõus kui ka paranenud jäätmete kogumine.

Metsaõigusrikkumiste arv on võrreldes 2009. aastaga tõusnud, samas on vähenenud ebaseaduslike raiete maht. Kui 2009. aastal raiuti ebaseaduslikult 247,5 tm puitu, siis 2010. aastal 135,9 tm. Enim õigusrikkumisi tuvastati raieõiguse ja metsamaterjalidega sooritatud tehingute osas. Suuremaid metsapõlenguid 2010. aastal õnneks ei esinenud.

Rikkumisega tekitatud  keskkonnakahju suuruseks hinnati kokku 690 762 € (10,8 miljonit krooni), millest enamiku ehk 519 900 € (8,1 miljonit krooni) moodustasid kaevandamistega seotud kahjud. Metsaõigusnormide rikkumisega seotud kahjudeks hinnati 105 414 € (1,7 miljoni krooni). Maakondade lõikes tuvastati enim ehk 410 rikkumist Harjumaal, järgnesid Tartumaa 330 ja Ida-Virumaa 316 rikkumisega.