Käendajate olukord paraneb juba 5. aprillil

Kuigi mitu vaidlust on jõudnud riigikohtusse, on kõrgem kohus jätnud otsad lahti ja aja jooksul kaldunud pigem käendaja poole. Riigikohtu seisukohad on ajateljel olnud järgmised:

- OÜ osaniku ja juhatuse liikme poolt OÜ kohustuse täitmise tagamiseks sõlmitud käenduslepingule ei laiene tarbijakaitse sätted, kuna leping OÜ kohustuse täitmise tagamiseks sõlmiti huvist ühingu majandustegevuse vastu ning OÜ juhatuse liige ei olnud lepingus tarbija;

- kui äriühingu juhatuse liige sõlmib äriühingu kohustuse tagamiseks lepingu, siis tuleb teda eeldatavasti pidada tegutsenuks majandus- või kutsetegevuses juhul, kui ta oli samal ajal äriühingu ainsaks või põhiliseks osanikuks või aktsionäriks. Nimetatud eelduse ümberlükkamise koormus lasub juhatuse liikmel;

- ainuüksi MTÜ juhtorganisse kuulumine ei ole käsitatav juhtorgani liikme käenduse andmisel iseseisva majandus- või kutsetegevusena. Samas alati ei pruugi MTÜ juhatuse liikme poolt ühingu kohustuse täitmise tagamiseks antud käendus olla tarbijakäendus. Kui näiteks juhatuse liige tagab käendajana sama ühingu majandustegevuses võetud kohustust, mis on samal ajal seotud juhatuse liikme enda majandus- või kutsetegevusega, võib asjaolude kohaselt olla tegemist tavalise käendusega, mitte tarbijakäendusega;

- asjaolust, et käendaja on ASi, kelle kohustusi ta käendab, väikeaktsionär, ei piisa selleks, et käenduse andmist saaks lugeda seotuks käendaja majandus- või kutsetegevusega.

Miks seadusandja varem oma selge sõnaga segadust ei lahendanud? Laenuturul tegutsejatele soovin hoolsust käenduslepingute sõnastamisel.

Autor: Erki Vabamets