Eesti majandus jätkab pärast valimisigi senisel kursil

Kas märtsis valitav uus riigikogu koosseis ja seejärel kokkupandav uus valitsus teevad Eesti majanduse hea käekäigu nimel midagi säärast, mille nimel tasuks aastake kas või kartulikoori süüa? Ei, me majandus jätkab vanal kursil.

Äripäev luges läbi suuremate erakondade majandusplatvormid ning selgus, et majandus läheb meil edasi üsna rutiinselt - radikaalseid reforme ei tehta, makse ei alandata ning ehk ka ei tõsteta. Ehk, Äripäeva arvates on selge, et pärast valimisi olulisi maksu- ja rahanduspoliitilisi reforme Eestis ei tule.

Kuigi "säravaim" on Iseseisvuspartei valimisprogramm, mille 10 punktist on üks vaimukam kui teine, keskendume siiski neljale suurele. Neile, kellest midagi Eestis sõltub.

Sotside lubadustest jääb kõlama sõna "toetame". Toetust lubatakse nii lastele kui ka tudengitele. Ühtlasi lubavad nad toidukaupade käibemaksu alandada. Kust selleks raha tuleb, jääb ebaselgeks.

Keskerakond on paanikas. Nemad lubavad kõigile kõike ja korraga - näiteks nii tööpuuduse vähendamist kui ka hinnatõusu peatamist. Samal ajal. Seda majanduslikus mõttes täielikku rumalust ei saa isegi hinnata - see pole majandusteadlaste sõnul lihtsalt võimalik. Äripäeva hinnangul jääb Keskerakonna programmist kõlama vaid üks suur mõte: "Palun valige meid! Me lubame kõike!"

Isamaa ja Res Publica Liidu majandusprogramm on küll põhjalik, kuid ei luba midagi konkreetset. Peale ilmselt uudistesse pääsemise ja Reformierakonnast eristumise nimel sisselükitud lubaduste tasuta kõrgharidusest, emapensionist ja maamaksu kaotamisest. Kust nad selleks raha võtavad, pole juttu.

Kõige põhjalikum programm on Reformierakonnal, kes räägib aga samuti üsna igavat juttu, lubades maksurahu. Tõsi, oravad lubavad ka tööjõumaksude vähendamist ja pensionitõusu, kuid klausliga "maksukoormuse alandamine ning teised konkurentsivõimet tõstvad meetmed peavad sõltuma eelarve struktuurse ülejäägi suurusest". Mis on muidugi mõistlik. Ning mis ühtib ka tööandjate keskliidu üleskutsega loobuda valimislubadustest, mille täitmiseks pole järgneval neljal aastal maksudest laekuvat rahalist katet. Lihtne ja loogiline - kui raha ei ole, siis raha ei ole. Ei saa lapsele toetust või emale pensioni maksta.

Reformierakonna lubadust maksukoormust vähendada ei maksa väga tõsiselt võtta. Seni on oravate juhtimisel me maksukoormus jõudsalt kasvanud, olles Euroopa Liidu riikide keskmise maksukoormusega enam-vähem samal joonel. Tarbimise maksustamise kohalt koguni üks kõrgeima maksumääraga riike Euroopa Liidus.

Oma analüüsi praegu riigikogus esindatud erakondade maksupoliitilistest lubadustest tegi ka poliitikauuringute keskus Praxis.

Seega, kes soovivad:

- suuremat ümberjaotust jõukamatelt vaesematele või linnapiirkondadelt maapiirkondadele, eelistagu sotsiaaldemokraate, Keskerakonda või Rahvaliitu;

- kõrgepalgalistele madalamat maksukoormust, kuid kõrgemaid aktsiise, eelistagu Reformierakonda või IRLi;

- maksusüsteemi suuremat rolli majanduse stabiliseerimisel, eelistagu Keskerakonda, sotsiaaldemokraate, Rahvaliitu või rohelisi;

- pigem lihtsamat, eranditeta maksusüsteemi, eelistagu Reformierakonda või IRLi;

- kõrgemat kapitali maksustamist, valigu sotsiaaldemokraate, rohelisi või Rahvaliitu.

Autor: ÄP