Hinnang sotsiaalvõrgustike potentsiaalile sõltub kolmest parameetrist: kasutajate arv, keskkonnas viibitud aeg ja kontaktikulu. Mitmed sotsiaalvõrgustike ettevõtted on nende parameetrite alusel näidanud silmapaistvat kasumit, aga tasub kriitiliselt hinnata, kui palju lisakasvu nad seeläbi saavutasid. Kui sotsiaalvõrgustikud saavutavad miljardi kasutaja piiri, on ligi pool globaalsetest interneti kasutajatest ennast mõnes suhtlusvõrgustikus kasutajaks registreerinud.
Mobiilikasutus võib pakkuda paremaid võimalusi, eriti arenevates maades, kus mobiilide arv kasvab jõudsalt: globaalselt on märksa enam mobiiltelefonide kasutajaid, kui neid, kellel on ligipääs arvutile. Samas tuleb mainida, et luua mobiilset reklaami sellistes mahtudes ning hinnaga, mis tagaks multi-miljardilise käibega äri, ei saa tõenäoliselt juhtuma veel aastal 2011. Selle kinnituseks võib vaadata eelmist aastat, mil mobiilse reklaami käive oli Suurbritannias – Euroopa suurimal vastaval turul – ainult 40 miljonit US dollarit. Vastavalt nutitelefonide ja 3G võrgu laiemale levikule peaks suurenema ka suhtlusvõrkude kasutajate arv.
Sotsiaalvõrgustike kasvutrajektoori on sageli võrreldud tasulise otsinguga, mis kasvas 15 aasta jooksul praktiliselt tühjalt kohalt 30 miljardi US dollari suuruseks turuks ning jätkab oma kasvu siiani. Siiski tuleb meeles pidada, et eelmise kümnendi lairibaühendus oli enamikes maades ühekohalistes numbrites ning mõnedes maades ei olnud seda üldse. Otsingumootorite kasutamise aluseks oli osaliselt märkimisväärne kasv internet kasutamisel – trend, millele sotsiaalvõrgustikud juba baseeruvad.
Kui sotsiaalvõrgustiku reklaamikäibed on 2011. aastal, kui pooled potentsiaalsetest kasutajatest on ennast juba kasutajaks registreerinud, väärt 4 miljardit US dollarit või on edasine kasv suuresti piiratud mobiilse reklaami madalate kuludega, peab kasv tulema suuremast ajalisest mahust, mis sotsiaalvõrgustikus kulutatakse või paranenud kontaktihinnast.Vaadates minevikku, siis sotsiaalvõrgustikus kasutatud aeg kasvas 2010. aastal märkimisväärtselt. Nagu näitab statistika, siis kasvas populaarsemas suhtlusvõrgus kulutatud aeg 2010. aasta III kvartalis võrreldes 2009. aasta III kvartaliga 66%.
Kuna kasutajate hulk ning kasutatav aeg on sotsiaalvõrgustike jaoks piiratud, langeb rõhk kontaktihinnale. Kuigi oli alust arvata, et sotsiaalvõrgustike halduses olev info kasutajate tausta, eelistuste, sotsiaalsete sidemete, hoiakute ja käitumise kohta annab väga häid tulemusi reklaamile, siis paradoksaalselt on sotsiaalvõrgustiku kontaktiarv jäänud väikseimaks kõikide veebipõhiste reklaamikanalite seas.
Kokkuvõttes võib öelda, et 2011. aastal jätkub nö. sotsiaalvõrgustiku loo kirjutamine ilma selguseta selle tulevikust. Sotsiaalvõrgustik jääb innovaatikast esilekerkinud äriks, mis on tänaseks saavutanud positsiooni, mis vaid mõned aastad tagasi tundus saavutamatuna. Nüüd on küsimus selles, kas sotsiaalvõrgustik suudab jätkata kasvava trendiga ning leida viise raha teenimiseks.
Isegi kui sotsiaalvõrgustiku 2011. aasta reklaamikäibed jõuavad üksnes planeeritud tasemele, on neil lisaks teisigi võimalusi käibe kasvatamiseks. Näiteks võib keskkond pakkuda e-kaubanduse mudelit, kus renditakse välja veebikeskkonnas paikneva nö. kaubamaja pinda ning teenitakse müügilt komisjonitasu. Ometi ei ole oodata, et see mudel võiks ületada oma käibemahult tavapärast reklaami.
Kui madal kontaktiarv on nö. norm, tuleks sotsiaalvõrgustikel mõelda, kuidas sellele reageerivad meediaagentuurid. Eriti need agentuurid, mida tasustakase komisjoni alusel, võivad madalate kontaktiarvude tõttu otsustada kindlamate meediakanalite kasuks ning loobuda sotsiaalvõrgustiku kasutamisest. Või otsustatakse kasutada selles kanalis kõrge väärtusega nõustamisteenuseid nagu avalike suhete ning mainekujunduse teenuseid aitamaks kaubamärgil selles keskkonnas silma paista.
Reklaamifirmad ning nende kliendid peavad tõenäoliselt laiendama sotsiaalvõrgustike kasutamist kaitsmaks oma mainet ning reputatsiooni maailmas, kus isiklik arvamus saab üha määravamaks jõuks. Uuringud on näidanud, et suust-suhu hinnangud ning lähedaste-tuttavate arvamus mõjutab ostukäitumist väga suures mahus. Nii usaldab 78% inimesi lähedaste-tuttavate arvamust, samas kui reklaami usaldab vaid 14%.
Tundub, et 2011. aasta saab sotsiaalvõrgustike jaoks olema lootustandev, samas aga ka segane. Vastavalt sellele, kuidas koguneb lisainfot ning kuidas ärimudelid arenevad, saavad nii reklaamijad, konkurendid kui analüütikud parema pildi selle valdkonna tulevikupotentsiaalist.