„Kõik, mis mul sellele ajale tagasi mõeldes meenub, on see, kui külm oli, kui pime oli ja kui üksildane ja väsinud ma olin,“ meenutab Fredén. „Ma ei tahagi väita, et ma sain aru, mis tegelikult oli sündimas,“ jätkab ta. „Meil oli ettekujutus, et USSR võib kokku variseda, aga me ei teadnud, millal. Ma ise oletasin, et see võiks juhtuda 1990. aastale järgneva 5-10 aasta jooksul. Kogu selle aja tegutsesime me Baltikumis ja Moskvas aga lõputus hallis tsoonis.“
Örjan Berner, Rootsi tollane suursaadik Moskvas, märgib, et baltlased küll kahtlemata alustasid iseseisvumisliikumist koos grusiinide ja mingil määral armeenlastega, kuid NLi lagunemisel sai tegelikult määravaks olukord Venemaal ja lõpus ka Ukrainas.
„Me teadsime küll, et majanduslikult oli NLi olukord väga keeruline. Aga me ei pannud kokku kolme olulist fakti: et nafta hind oli alates 1985. aastast aina langenud, et olid olnud äärmiselt halvad vilja-aastad ning et riigi laenud kahest Lääne pangast ja kahelt valitsuselt tegid peaaegu võimatuks NLi jaoks olukorraga toimetuleku,“ ütles Berner. „Elanikkonna toiduga varustamist poleks saanud teha ilma Läänelt lisakrediiti saamata. Ja seda poleks neile kindlasti antud, kui NL oleks otsustanud kasutada relvajõudu Baltikumi, Gruusia või Venelaste vastu.“Viis, kuidas Venemaal riigipööre toimus – st äärmiselt amatöörlikult ja ebakindlalt – võib Berneri sõnul viidata sellele, et isegi Venemaa opositsioonipoliitikutel oli aimdus, et kui ka nemad tulevad võimule, laguneb NL niikuinii.
Tasub teadaRootsi „wikileaks“Rootsi välisministeerium avalikustas Nõukogude Liitu käsitlevad Rootsi diplomaatide raportid ja analüüsid aastatest 1989-1991.Ministeeriumi kodulehel on kättesaadavad umbes 90 dokumenti, kokku u 500 lehekülge. Osa neist avaldati ka raamatuna.Avalikustamata on jäetud dokumendid, mis puudutasid suhtlust teiste riikidega.
Näiteid dokumentidest:18. jaanuar 1991 (13. jaanuaril on toimunud Vilniuse veresaun)Kiireloomulises teates välisministeeriumile kirjutab Dag Sebastian Ahlander: „Olukord Eestis on järsult halvenenud. Eesti kaitsenõukogu on saanud infot, mis on pannud neid tugevdama parlamendi ja valitsuse hooneid Toompeal.“ (Toompea juurdepääsuteed tõkestati kivirahnude ja betoonplokkidega - toim).
21. jaanuar 1991 (Päev enne on toimunud veresaun Riias)Ahlander: „Savisaar arvas, et kuna Nõukogude võimudel ei õnnestunud kohalikku võimu haarata, püüavad nad nüüd Baltikumi rahvaid destabiliseerida, et valmistada ette maad otseseks presidendivõimuks Baltikumis. See võiks ka seletada, miks tolereeritakse välisriikide korrespondentide ja diplomaatide viibimist Baltikumis – tahetakse näidata kogu maailmale, kui ebastabiilne siinne ühiskond on.Eesti ülemnõukogu esimees Rüütel helistas pärast Vilniuse veresauna koheselt Jeltsinile ja hoiatas, et venelasi võidakse nüüd kõikjal, kus nad vähemusrahvusena elavad, pidada sandarmideks. Ta kinnitas Jeltsinile, et Balti riigid valmistavad ÜROle ja ülejäänud maailmale ette ühisavaldust ja küsis, kas Jeltsin võiks seda toetada. Jeltsin nõustus ja läks ka otsekohe Tallinna./…/ Leedu veresaun liitis eestlased Savisaare ja Rüütli selja taga kokku. Sügise mõrud poliitilised erimeelsused on ajutiselt lahenduse saanud.
19. august 1991 (Augustiputši ajal)Kiireloomulises sõnumis kirjutab Ahlander Moskvast: "Saatkonna töötajad nägid täna keskpäeval kümmetkonda tanki, mis liikusid Vene valitsushoone poole, kus Jeltsin pidas kl 11 pressikonverentsi. Soomukeid on näha ka sillal. Seal seisid mõned tankid T72, kahuritorud suunatud valitsuse peakorteri poole. Tanke on nähtud ka Kremli ümbruses, mis tundub ise olevat suletud.“
Rootsi välisminister ei pidanud Eestit okupeerituks