ELi tarbijate olukord pärast 2009. aasta langust paranemas

Uuringus tõdeti, et tarbijate olukord on pärast 2009. aasta järsku langust taas paranenud ning enamik riike on jõudnud 2008. aasta tasemele või selle ületanud. Endiselt kasvab omamaine e-kaubandus – 2010. aastal on 36% ELi tarbijaist teinud internetioste kodumaistelt müüjatelt (2009. aastal 34%).

Samas kasvab piiriülene e-kaubandus väga aeglaselt (9% 2010. aastal, 8% 2009. aastal), seda hoolimata asjaolust, et varasemate uuringute alusel on piiriülese kaubanduse puhul nii kaubavalik kui ka hinnasääst suurem.

Üheks takistuseks on tarbijate hoiakud, kuna neil puudub internetikaubanduse suhtes piisav kindlustunne. Peamised takistused on siiski seotud pakkujatega.

Kuigi piiriülene e-kaubandus on statistika kohaselt vähemalt sama usaldusväärne kui sisemaine e-kaubandus – ainult 16% piiriüleseid oste hilines (18% sisemaiseid) – langes nende jaemüüjate hulk, kes müüvad oma kaupa teistesse ELi riikidesse, 2010. aastal 22%-ni (25% 2009. aastal).

Seda hoolimata asjaolust, et piiriülese kaubanduse hüved on märkimisväärsed: 56% jaemüüjate hinnangul on 10% nende e­kaubanduse tuludest pärit teistest ELi riikidest.

2009. aastal vähenesid nii kasutada jääv sissetulekuosa (tasuta teenused maha arvatud) kui ka kodumajapidamiste tarbimine enamikes ELi maades. Võttes arvesse nii keskmist sissetulekut kui ka hinnataset, on tarbijate võimalused endale tooteid ja teenuseid lubada ELis riigiti väga erinevad. Haavatavas olukorras olevate tarbijate osakaal erineb samuti riigiti, kuid hoolimata 2009. aasta kriisist ei halvenenud enamikes riikides nende olukord märgatavalt.

Tarbijatingimuste aastaindeks arvestab tarbijate usaldust ametiasutuste, vabaühenduste ning jaemüüjate vastu ning tarbijat puudutavate vaidluste tõhusat lahendamist.