Jaapanis maavärina tagajärjel tuumajaamades tekkinud kriis raskendab investori leidmist Leedu uue tuumajaama ehitamiseks ning võib tingida riigi tuumaenergia arendamise kavade ümbervaatamise.
Üheltpoolt mängivad rolli ohutusküsimused, teisalt võivad tuumaenergeetika projektid Jaapani kriisi järel kallimaks muutuda, ütles Leedu presidendi nõunik sisepoliitilistes küsimustes Darius Sjamaška.
„Pole kahtlust, et psühholoogilistel üleelamistel, mis me saime Jaapanist tulnud uudistest ja videopildist, võivad olla ka poliitilised tagajärjed,“ ütles nõunik.
Leedu plaanib läinud aastal lõpul suletud Ignalina tuumajaama asemele rajada uut tuumajaama, kuid kavandatud tähtajaks – 2018. aastaks – ei ole see enam reaalne. Projekti on pidurdanud nii selles osalema pidanud Balti riikide ja Poola nääklemised osaluste jagunemise üle kui ka majanduskriisi mõjud. Läinud aastal strateegilise investori leidmiseks korraldatud konkurss kukkus läbi. Praegu peab Leedu valitsus otsekõnelusi potentsiaalsete investoritega, kuid edusammudest teated puuduvad, kirjutab leht.
„Tragöödia Jaapanis muudab finantseeringu leidmise veel keerulisemaks,“ ütles eile Leedu seimi spiiker Irena Djagutene. Tema sõnul on Leedu jaoks praegu kõige tähtsam energiaturu loomine ja vajalike ühenduste väljaehitamine teiste Euroopa riikidega. Samuti alternatiivenergia arendamine.
Turuosalised ei istu aga jõude. Leedu üks suurimaid elektritarnijaid Inter RAO ES sõlmis märtsi alguses aastateks 2017-2036 kokkuleppe elektri otsmiseks Kaliningradi rajatavast Balti tuumaelektrijaamast. Jaama koguvõimsus on 2400 MW. Esimene energiaplokk peaks valmima 2016. aastal ja teine 2018. aastal.
Huvi tunneb selle tuumajaama vastu ka Poola. Läinud aasta lõpul leppisid Venemaa ja Poola kokku, et allkirjastavad memorandumi Kaliningradi oblasti energiavõrgu arendamiseks. Venemaa asepeaminister Igor Setšin ütles, et Poola sai ettepaneku osaleda Balti tuumajaama ehitamisel.
Sel kolmapäeval allkirjastasid Venemaa ja Valgevene Venemaa peaministri Vladimir Putini visiidi ajal kokkuleppe uue tuumajaama ehitamiseks Valgevene ja Leedu piiri lähistele koguvõimsusega 2400 MW. Projekti maksumus on 9,4 miljardit dollarit. Ehitus võib alata juba sel aastal ning esimene etapp valmida 2017. aastal. Teine etapp valmiks 2018. aastal.
Seotud lood
Kestlikkusaruandlus puudutab üha rohkemaid ettevõtteid, sest lisaks suurusest tulenevale kohustusele tekib raporteerimise vajadus ka tarneahela kaudu.
Enimloetud
5
Investor ootaks madalamat hinda
6
Ka Villig avas oma padeliäri
Hetkel kuum
Investor ootaks madalamat hinda
Lisatud Põlvamaa ettevõtete TOP
Tagasi Äripäeva esilehele