• OMX Baltic0,75%269,27
  • OMX Riga0,79%876,58
  • OMX Tallinn0,33%1 700,59
  • OMX Vilnius0,76%1 028,71
  • S&P 5000,97%5 751,13
  • DOW 300,3%42 080,37
  • Nasdaq 1,45%18 182,92
  • FTSE 100−1,36%8 190,61
  • Nikkei 2250,62%39 180,03
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%106,15
  • OMX Baltic0,75%269,27
  • OMX Riga0,79%876,58
  • OMX Tallinn0,33%1 700,59
  • OMX Vilnius0,76%1 028,71
  • S&P 5000,97%5 751,13
  • DOW 300,3%42 080,37
  • Nasdaq 1,45%18 182,92
  • FTSE 100−1,36%8 190,61
  • Nikkei 2250,62%39 180,03
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%106,15
  • 22.03.11, 23:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Mart Sõrg: kriisiabifond on hädavajalik

Ühiskonnad peavad mõistma, et nende valitud poliitikute vead peavad kinni maksma ikka nemad ise ja nende lapsed, mitte teiste riikide maksumaksjad, rääkis Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi euroala kriisifondi loomisest.
"Free rider'ite probleem tuleb eos kõrvaldada. Eriti kui see põhineb madalama heaoluga riikide najal edasi elamises," lausus Veskimägi.
"Toimiv rahapoliitika Euroopa rahaliidus saab põhineda ainult jätkusuutlikul eelarvepoliitikal nendes riikides," sõnas endine rahandusminister.
Enamikus finantsraskustesse sattunud riikides ei ole eelarvekärped olnud piisavad, lisas ta. "Mind teeb kõige murelikumaks, et paljudes nendes riikides ei ole mentaliteeti "ise vastutad" jätkuvalt olemas," kommenteeris Veskimägi, lisades, et need riigid peaks oma rahanduse positsiooni tugevdama.
"Seega peamine alternatiiv peitub konkreetsete riikide eelarvepoliitikas. Tasakaalu leidmine finantsraskustesse sattunud riikide enda panuse ja nende riikide panuse vahel, kes panustavad selleks, et naabrite mure ei muutuks nende mureks, on võtmeküsimus," ütles Veskimägi.
Euroala kriisifond oleks tulnud luua kohe aastal 1999, kui valuuta kasutusele võeti, kuid parem hilja kui mitte kunagi, sõnas Eesti Panga endine nõukogu esimees Mart Sõrg.
"Suur viga tehti sellega, et euroala kriisifond oleks pidanud tehtama juba siis, kui 1999. aastal euro kasutusele võeti ning kui kõik euroala riigid oleks sellest ajast peale sinna sisse maksnud, oleks praegu Eesti osalus selles väiksem. Kuid siis ei tahetud, ei osatud või ei juletud Euroopa Keskpangale nii palju raha kätte anda," märkis Sõrg.
"See, mis jäi kunagi tegemata, tuli nüüd ära teha," sõnas ta. "Fond ei ole kerge, aga ta on hädavajalik," rääkis Sõrg.
"Alternatiiv kriisifondile oleks olnud see, et Euroopas oleks kord majas olnud, kui euro loodi, aga kuna korda polnud, siis olukord halvenes ja halvenes. Hiljem millegi parandamine ja taastamine on alati kallim. Kui Kreeka oleks viis aastat tagasi võtnud kätte eelarve reformid, siis poleks nii palju streike toimunud ja kõik oleks valutumalt läinud," möönis ta.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 03.10.24, 11:55
Kontrolli, kas sinu ettevõte kuulub Äripäeva TOPi
Sügistalvine hooaeg on käes ja sellega seoses kuulutame taas välja valdkondade ja maakondade TOP-id, kus tunnustatakse Eesti ettevõtluse tublimaid tegijaid. TOPides osalemine annab ettevõttele võimaluse näidata oma majandustulemuste tugevust ja olla nähtav laiemale publikule.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele