Nordea: Eesti võidab välismaal turuosa

Statistikaameti avaldatud I kvartali 2011 ettevõtte statistika kinnitab, et lõviosa müügitulude kasvust tuleb praegu jätkuvalt eksportivast sektorist, mida veavad töötlev tööstus ja energiasektor. Alates eelmise aasta teisest poolest on täheldada sisenõudluse järk-järgulist taastumist, millele annab kinnistust ka hulgikaubanduse ja vähemal määral jaekaubanduse müügitulude kasv I kvartalis. Pärast aasta alguse paigalpüsimist on jaemüügi näitajad uuesti paranemas.

Müügitulu kasvu on toetanud ka globaalne toorme- ning energiahindade tõus, samas suurem osa tulude kasvust on seotud ikkagi Eesti turuosa kasvamisega välisturugudel. Näiteks töötlevas tööstuses ulatub müügitulu kasv ligi 47%-ni, samas kui ekspordi- ja impordihindade aastakasv on jäänud ligi 10% kanti. Säilinud on kasvutempode vahe peamiste kaubanduspartneritega. Näiteks kui Eesti küündis tööstustoodangu aastakasv I kvartalis ligi 30%-ni, kasvas Soomes tööstuse maht 2,5%.

On märke, et globaalne tööstustoodang on jõudmas esimesest kiirest kasvuhüppest stabiilsema kasvu rajale ning seega on oodata ka meie peamiste kaubanduspartnerite tööstustoodangu kasvutempode aeglustumist. Kooskõlas muutustega välisnõudluses aeglustub ka Eesti tööstustoodangu kasvutempo kõrgelt tasemelt.

Praegu saab veel öelda, et Eesti kasvavad jõuliselt kõik suuremad tööstusharud, sh elektroonikatööstus, puidutöötlemine ja metalltoodete tootmine. Põhjanaabri Soome puhul olid märtsis kiirema kasvuga mäetööstus (+6,1% a/a), elektrienergiatootmine, metalltoodete tootmine (mõlemad +2,1% a/a) ning elektroonikatööstus (+2,1%), seega paljuski samad valdkonnad.

Täna saab nimetada paljusid valdkondi potentsiaalseteks, kuivõrd Eesti kasvatab jõuliselt oma turuosa. Elektroonika, masinate, seadmete ning toormetega seotud harud võidavad jätkuvalt globaalse tööstustoodangu ning investeeringute kasvust.  Tööstusharud, mis panustavad Eestis praegu investeeringute kasvu, on valmis ka mahtude kasvamiseks tulevikus.