Vajame reserve, reservid ei ole kunagi liiga suured

Tulumaksumäär hakkab taas vähenema. Rahanduse korrashoidmine on jätkuvalt peamine ülesanne. Juba enne jaanipäeva jõuab valitsusest riigikogusse tulumaksuseaduse muutmise pakett. See sisaldab tulumaksu alandamist 1% võrra aastast 2015. Tasub meenutada: oleme kõik juba harjunud sellega, et aastast 2005 on tulumaksumäär vähenenud, see väheneb veelgi.

Maksumuutusi ootab lähiaastatel ees teisigi. Valitsuskoalitsioon soovib tööga seotud tasemehariduse erisoodustusmaksust vabastamist. Metsade paremat majandamist soodustavad tulumaksumuudatused otsustatakse samuti peatselt. Sellel aastal viiakse ellu erimärgistatud kütuste maksustamise reform. Maamaksureform, mida riigikogu arutab, tähendab koduomanike maamaksust vabastamisest aastast 2013 ja see seadusemuudatus võetakse vastu juba enne jaanipäeva.

Tasemekoolitus maksuvabaks, looduse saastamine maksu alla. Valitsuskoalitsioon on põhimõtteliselt otsustanud tööga seotud tasemehariduse erisoodustusmaksust vabastamise. Muudatuse tulemusena ei käsitleta tulumaksuseaduses ettevõtete töötajate tööga seotud tasemekoolitusele tehtud kulutusi enam erisoodustusena. Reform soodustab ettevõtete investeeringuid töötajate kvalifikatsiooni tõstmiseks ning toetab sellega tootlikkuse ja üldise konkurentsivõime suurendamist.

Valitsus on viimastel aastatel ellu viinud nn ökoloogilist maksureformi, mille eesmärk on keskkonnamaksude suurendamine ja tööjõumaksude vähendamine. Sama suunda tuleb jätkata ka edaspidi, võttes arvesse erinevate sektorite kohanemisvõimalusi keskkonnasäästliku majanduse vajadustega. Eestis on hästi toimiv keskkonnatasude süsteem, mis üldjoontes on välja kujunenud, kuid detailides areneb pidevalt.

Maksumuutused loovad töökohti. Tugeva rahanduspoliitikaga Eesti riigi maine ja usaldusväärsus on välisinvestorite silmis paranemas. Kasvu stimuleeriva ärikeskkonna üheks komponendiks on mõõdukas maksukoormus, jätmaks erainvestorite käsutusse piisavalt raha, mis omakorda toob uusi investeeringuid ja toodab uut majanduskasvu, töökohti, maksuraha ning kõigi inimeste elujärje paranemist. Töötasu ja kasumi suurem maksustamine pärsib majanduskasvu rohkem kui samas mahus tarbimise ja keskkonnakasutuse maksustamine. Seepärast tuleks maksustamise valdkonnas toetada igal tasandil suunda tööjõumaksustamiselt (otsestelt maksudelt) tarbimise ja ressursikasutuse maksustamisele (kaudsetele maksudele). Just soodsad maksud määravad investeerimisotsused, juhul kui muud eeldused (infrastruktuur, haridus, julgeolek) on teiste riikidega võrreldavalt tagatud.

Ettevõtja hindab maksukeskkonda. Eesti toetab Euroopa Liidu kavandatavat ettevõtete ühtset konsolideeritud tulumaksubaasi eeldusel, et see lihtsustab ettevõtluskeskkonna toimimist ja et sealjuures on võimalik säilitada meie praeguse ettevõtte tulumaksusüsteemi põhimõtted. Lihtsus, läbipaistvus, madalad halduskulud on Eestile võtmetähtsusega ettevõtluskeskkonna konkurentsivõime hoidmisel ja tõstmisel.

2005-2007 aastal majanduse ülekuumenemise põhjustanud tegurite mõju on praeguseks ammendunud. Sarnase sisenõudluse buumi teke on lähiaastatel ebatõenäoline. Samas tuleb endiselt olla valmis majanduse tasakaalustamatuste tekkimisel nende vähendamiseks.