Roubini: euroala liigub lagunemise suunas

Euroala lahendused võivad küll mõne riigi võlakoormat jõukohasemaks kohendada, kuid ei aita euroala riike majanduslikult ja konkurentsivõimes üksteisele lähemale tuua.

Sellele ei maksa eriti loota, et raskustes perifeeria konkurentsivõimet aitaks tõsta euro nõrgenemine – selleks on Saksa majanduse kasv liiga tugev ning Euroopa Keskpanga poliitika liiga range. Saksa tee – tootlikkust tõstvad reformid koos vaoshoitud palgatõusudega pole samuti reaalne – see on liiga pikaldane ja vaevaline. Ning kolmas lahendus - sisemine devalveerimine - süvendab majanduslangust veelgi ning toob kaasa reaalse võlakoorma kasvu.

Et need alternatiivid on ebatõenäolised, jääb perifeeriariikidele konkurentsivõime taastamiseks üle vaid eurost lahkumine, leiab Roubini.

Praegu võib see mõte mõeldamatu olla, kuid viie aasta pärast võib-olla enam mitte.

Eurotsooni liitsid omal ajal kokku madalatest intressimääradest ergutatud kasv, lootused, et reformid riike üksteisele lähendavad ning perspektiiv majanduslikust ja poliitilisest liidust. Praeguseks on lõhed liikmesriikide vahel süvenenud, reformid soikus ning fiskaal- ja poliitiline liit vaid kauge unistus, kirjutab Roubini.

Euroala ei pääse võlgu restruktureerimata, usub Roubini. Ent konkurentsivõime ja majanduskasvu taastamiseks sellest ei piisa. Kui aga seda ei saavutata, muutub euroalast lahkulöömine järjest atraktiivsemaks – ühel hetkel on kasu rahaliidus olemisest juba väiksem kui kahju sellest lahkumisest. Ükskõik kui kole see lahkumine olema saab.