Euro riskid on alahinnatud

Valimisteema? Koalitsioonierakonnad vältisid enne riigikogu valimisi Euroopa võlakriisi teemat.

Värske sündmusena oli valijal meeles Eesti liitumine eurotsooniga ning euro kasutuselevõtt - elav diskussioon võlakriisist rahatsoonis, millega riik äsja liitus, poleks kindlasti ei Reformierakonna ega IRLi häälte arvu kasvatanud. Tekib ka põhjendatud kahtlus, et oma suures euroihaluses ei analüüsinud valitsusparteid piisava põhjalikkusega kõiki sellega kaasnevaid riske.

Samas tuleb tunnistada, et ka Keskerakond ei keskendunud piisavas mahus riigikogu valimiste kampaanias Euroopa võlakriisile.

Seda eelkõige põhjusel, et asetasime esikohale siseriiklike oluliste probleemide lahendamise - tööpuudus, hinnatõusud ja väljaränne. Just need teemad puudutavad Eesti inimesi igapäevaselt ning vajavad tähelepanu.

Riigikogus? Riigikogus hääletamisest olulisemaks peame arutelu ja mõttevahetuse tekkimist ühiskonnas. Rahval on õigus teada, kuidas riigi raha kasutatakse, ning avaldada vastavalt oma poolehoidu või rahulolematust.

Oluline on mõista, et lõpmatuseni ei saa Euroopa Liidu liikmesriigid, sh Eesti, sponsoreerida probleemseid riike. Eesti pole veel nii rikas, et toetada endast rikkamaid riike.

Kreekast? Kreeka kriisist väljatulek on Euroopa Liidu tuleviku jaoks olulise tähtsusega, sest liit on just nii tugev, kui tugev on tema nõrgim lüli. Samas aga tasub jääda Kreeka toimetuleku suhtes pigem skeptiliseks, sest riigil on jätkusuutlikkusega olnud probleeme tegelikult juba pikka aega.

Kontrollimata ja korrast ära riigiregistrid, toetuste maksmine ka surnutele, tegelikku olukorda ilusamaks rääkiv valitsus jne - meil pole mõtet luua illusioone Kreeka imelisest tõusust, sest kõik argumendid räägivad pigem Kreeka toimetuleku kahjuks.