Vastutustundetuse preemia

Kiire on sellepärast, et oktoobris on ees uus kriis - Kreekal pole raha, et tasuda viimase kvartali laenumakse 2010. aasta mais võetud laenu eest. Neid laene andsid IMF ning euroala riigid kahepoolsete lepingutega. Tingimusi, mida seati, pole suurelt jaolt täidetud. Nüüd tõttame ka meie garanteerima lõhkilaenanud riiki. Tõsi, riigikogu ees on rahandusministril hea öelda, et jutt ei käi üldse Kreekast, sest veel ei ole Kreeka EFSFi klient. Kuid kohe saab.

Eesti valitsus läheb kahepalgelist teed. Kivist vee välja pigistamine kodus ja vastutustundetu laristamise premeerimine võõrsil. Anname garantiisid lõhkilaenanud riikidele, et nende jaoks laenamist endiselt odavana hoida. Isegi kui hinnaks on meie oma reservide käenduseks andmine ning halvimal juhul vajadus kiirlaenu võtmiseks, et käendaja kohustust täita. Appiminemise pooldajate jutt solidaarsusest jätab tähelepanuta, et need, kes päästavad Kreekat, päästavad eelkõige oma pankasid.

Meie ei olnud nende probleemide tekkimisel kaasvastutajad ning pankade rekapitaliseerimise probleem ei puuduta meil tegutsevaid panku. Jah, solidaarsus küll, kuid seda vaid nende suhtes, kes täidavad reegleid.

Eesti riik peaks eelkõige hoolima oma kodanike huvidest. Praeguste kohustuste võtmine võib aga ulatuda aastakümnetesse, sest EFSF annab lisagarantiid ka Kreeka võlakirjade restruktureerimisele. Ja seda mitte ainult pooleteiseks aastaks, kuniks on EFSFi eluiga.

Sel nädalal langetatav otsus määrab sisuliselt ära juba ka liitumise ESMiga, mis asendab EFSFi ning võtab selle garantiid otse üle. ESM aga tähendab juba Eestile viit 30 miljoni eurolist aastamakset reaalses rahas.

Kiirkorras otsustamisega võetakse Eesti riigile kohustusi, mis jäävad maksumaksjana koormama ka tänaseid lapsi.