Maksudest tasutav õppelaenuvõlg ületas 0,5 miljardi krooni piiri

„Kui tudeng võtab laenu, peab ta omama kahte käendajat. Juhul, kui laenu tagasi maksta ei õnnestu, pöördutakse käendajate poole. Kui ka nendel on raskusi, läheb automaatselt nõue riigile, mis kompenseerib nõude maksumaksja rahadest,’’ rääkis Luik ning lisas, et möödunud aastal oli õppelaenuvõlgnike poolt riigile tasumata laene kokku juba ca 6 miljoni euro ulatuses.

„Lihtsustatult öeldes maksavad võlgnike võlad kinni ausad maksumaksjad. Selle raha eest saaks üheksakuulise õppeaasta jooksul maksta 200 euro suurust igakuist stipendiumi 3333 üliõpilasele, mis on ca 2/3-le tänastest Maaülikooli tudengitest.’’

Käendajatelt raha tagasi saamiseks ei ole pankadel motivatsiooni, kuna riigitagatis rakendub liialt kergelt. Luik peab oluliseks, et riik tagaks ning hoiaks tudengi jaoks kontrolli all laenuintressi (5%), kuid garantiide rakendumise osas peab võla esmagaranteerija ehk käendaja kandma suuremat vastutust. Laenu võib keerata riigi kraesse alles siis, kui käendajad laenu tõesti mitte mingil moel garanteerida ei suuda.