Unustada ei saa ka karismat - sõnuseletamatut miskit, mida ei õpita ja millega sünnitakse.
Eriline, kuid ikkagi inimene. Kõige selle valguses olid Steve Jobsil ka omad nõrkused, millest peamine oli konfliktsus. Tema alluvuses töötamisest räägitakse õudusjutte. Teisisõnu oli tegu pigem klassikaliselt autoritaarse juhiga, mitte psühholoogist administraatoriga.
Tõsi, laias pildis on esimesel omad eelised. Näiteks Apple'i suhtumine avatusse. Kui reeglina jutlustatakse tänapäeval organisatsioonide avatusest ja kaasatusest, siis Steve Jobsi uuenduslikke ideid ja plaane töötati välja kitsas ringis suure saladuskatte all. Ja see tõi edu.
Steve Jobsist rääkides ei saa mööda ka teisest inimlikust varjuküljest. Eetilistest dilemmadest ja seaduslikkuse piirimail käimisest, näiteks aktsiaoptsioonide jagamine oma tippjuhtidele ja -spetsialistidele vahetult enne oluliste sündmuste avaldamist.
Ning, vaatamata oma erakordsusele, järgis ta ka vähemalt üht raamatureeglit lausa perfektselt - ta selgelt eristus teistest.
Mõjukaima mehe saladus. Ilmselt ei ole maailmas ühtegi teist inimest, kelle surmateade leiaks kajastust kõigi tähtsamate meediaväljaannete esiuudisena. Ettevõtja, keda mälestasid lähedaste ning sõprade kõrval presidendid, investorid, konkurendid, alluvad ja tarbijad üle maailma.
Steve Jobsist jääb maha mõjukas pärand. Ta muutis maailma - seda, kuidas tarbime muusikat, meediat, infot ning kuidas omavahel suhtleme. Jah, ka varem olid olemas mp3-mängijad, puutetundlikud telefonid ja tahvelarvutid, kuid Steve Jobs viis need suurelt ja laialt igaühe igapäevaellu.
Ilmselt on Steve Jobsi eripäraks seegi, et teda on võimatu kopeerida. Aga ehk tasub proovida. Alustades näiteks küsimusest, mida Steve Jobs teeks?
Autor: ÄP
Seotud lood

Võlakirju saab märkida kuni 29. septembrini