Omavalitsustel avaneb võimalus püüda kinni uus investeerimislaine

AI-tööriistad on saanud osaks igapäevaelust – ühele töö- või mugavusvahend, teisele meelelahutus. Nii kasvab nõudlus arvutusvõimsuse järele, mis paneb tehnoloogiaettevõtteid otsima uusi asukohti, kuhu rajada andmekeskusi, mis kogu seda masinavärki üleval peaksid. Eestil on võimalus andmekeskustega seotud investeerimislainest osa saada, kuid sobivast kliimast ja tehnilisest võimekusest üksi ei piisa. Suure projekti puhul tahab investor kiiresti teada, kas olemas on sobiv maatükk, elektrivõrgu ühendus ja võimsus ning realistlik võimalus keskus paari aastaga tööle saada.

Soraineni partneri Paul Künnapi sõnul avanevad siin ahvatlevad väljavaated nutikatele kohalikele omavalitsustele, kellel on valmisolek tegeleda sedalaadi projektidega sisuliselt. Investorid küsivad nõustajate poole pöördudes ennekõike, kus kohta andmekeskusi Eestis ehitada saab ja kui kiiresti. Sobiva asukoha puhul võib otsustavaks saada see, kas omavalitsus näeb projektis arenguvõimalust või üksnes keerulist planeeringumenetlust ja riski valijatega tülli minna. Künnapi hinnangul ei peaks lahendus seisnema selles, et riik surub suure projekti kohalikule kogukonnale peale. Tugevam lähtekoht oleks omavalitsuse enda huvi ning arusaam sellest, kuidas investeering võiks piirkonna arengut toetada.

„Nii nagu raudtee tulek mõjutas omal ajal ettevõtete asukohavalikut ja asulate arengut, hakkab digitaristu kujundama piirkondi, kuhu koonduvad tehnilised teadmised, teenusepakkujad ja uued ettevõtted,“ ütleb Künnap.