Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Krediidinfole on tekkinud mitu konkurenti

    "Mõte tekkis 2009. a sügisel. Üheks ajendiks sai Krediidiinfo maksehäireregistri tasuliseks muutumine," selgitas oma inforegistri loonud Kreedix OÜ juht Kersti Muromets. Kreedix pakub põhitegevusena krediidihaldusteenust ja aitab võlgu sisse nõuda. Krediidiinfo maksehäireregistrit kasutasid nad iga päev ja tegid suures ulatuses päringuid. "Kuna meil endil on läbi aastate kogutud piisaval hulgal ettevõtete kohta infot, siis saigi vastu võetud otsus luua endale ja teistele huvilistele töövahend mööndusega, et me ei müü seda infot, vaid anname töövahendi info vaatamiseks ja võlglaste mõjutamiseks," sõnas ta.
    Kreedixi inforegistrisse on koondatud Eestis tegutsevad ettevõtted ja nende juhatuse liikmed. Neid on seatud ritta maine järgi, lisatud register, kus saab jälgida, mida ajakirjandus nende kohta avaldanud on jms. Edasise info hankimiseks saab tellida raporteid näiteks äriregistrist või kinnistusraamatust. Samuti on võimalik vaadata ettevõtte maksehäireid - eelduseks, et keegi võlanõudja on oma nõude süsteemi sisestanud. Teenuse sisu näibki sarnanevat eelkõige Krediidiinfo omaga - vahe aga selles, et maksma portaali kasutamise eest ei pea. "Info vaatamine ja andmete avaldamine on tasuta ja see jääb alatiseks tasuta," lubas Muromets.
    Krediidiinfo konkurentsi ei pelga. ASi Krediidiinfo asejuhi Alar Jägeri sõnul lõpetas nende firma maksehäireraporti vabalt avalikustamise juriidiliste küsimuste tõttu. "Maksehäireinformatsiooni töötlemise puhul on alati juriidiline risk, et öeldakse, et mina sain selle info töötlemise pärast kahju. Sellise portaali pidajal, kui ta infot kajastab, on alati see risk, et nõue suunatakse tema vastu," selgitas ta. Krediidiinfo teab nüüd Jäger sõnul, kes maksehäirete andmeid töötleb ja suudab vajadusel vastata ka küsimusele, kelle vastu väidetavat nõuet peaks esitama.
    Kolme tüüpi portaale. Jägeri sõnul jagunevad võla- ja taustainfot jagavad portaalid laias laastus kolmeks. Esimesed avalikustavad andmeid ja ootavad portaalile võimalikult palju külastajaid, et müüa samasse reklaami. Teised on näiteks inkassofirmad, kes loovad oma portaali võlglaste mõjutamiseks. "Kolmas on see, nagu meie oleme - me ei müü reklaami ega nõua raha sisse. Me aitame kreeditoril teha uut krediidiotsust," selgitas Jäger.
    Tasuta pakutavad väiksemad portaalid on tema sõnul võimalik tööriist väiksemale ettevõttele. "Pank või suurfirma - tal ei ole aega käia internetis surfamas. Tal on vaja metoodilist infot, mis on täpse põhimõtte alusel uuendatav. Ühesõnaga - leping on see, mille alusel andmed temani jõuavad," ütles Jäger.
    Samas lisas ta, et teistsugusele lähenemisele on oma nišš olemas. "Eks tehakse selles valdkonnas ka igasugu asju ilusamalt ja värvilisemalt. Iseasi, kas nad katavad selle valdkonna ära ka nii, nagu meie püüame katta," sõnas Jäger.
    Et Krediidiinfo positsioon turul on tugev, tunnistas ka ASi Krediidihaldus juhatuse liige Art Andresson. "Krediidiinfo positsioon on praegu piisavalt tugev, et ka ajakirjanduses on ta tihti sünonüümina kasutatav n-ö maksehäireregistri kohta," ütles ta. Krediidihalduse põhitegevus on tegelikult krediidihaldustarkvara müük, kuid oma andmebaasi on ka nemad loonud ja sinna sisestatud maksehäireid näitavad tasuta.
    "Me selles mõttes tahaksime konkureerida nendega (Krediidiinfoga - toim), aga reaalsus on see, et nende andmete maht, ajalugu ja tuntus on hoopis teisel tasandil," sõnas ta ja märkis, et nii pangad kui ka telekomiettevõtted on oma süsteemid sidunud just Krediidiinfoga. Samas on Krediidiinfo Andressoni sõnul aasta-aastalt muutnud oma hinnastamist ja praeguseks peab seal peaaegu kõigi teenuste eest maksma. "Mingil määral on Krediidiinfo kasutamine seetõttu võib-olla vähenenud ja on ka teistel võimalus avanenud," nentis ta.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Credit Suisse ostab appikarjena 3 miljardi eest võlakirju tagasi Lühikeseks müümine on neljakordistunud
Credit Suisse ostab tagasi kuni 3 miljardi Šveitsi frangi (3 miljardi euro) ulatuses võlgu, millega Šveitsi pank püüab näidata oma finantsvõimekust ja rahustada investoreid, kes on mures panga ümberkorraldamise pärast.
Credit Suisse ostab tagasi kuni 3 miljardi Šveitsi frangi (3 miljardi euro) ulatuses võlgu, millega Šveitsi pank püüab näidata oma finantsvõimekust ja rahustada investoreid, kes on mures panga ümberkorraldamise pärast.
Eesti 200 juht: Kaja Kallasel on riigi pikaajalised kulud käest läinud
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Wall Street tegi järsu languse, USA töökohtade arvu kasv survestab Föderaalreservi
Peaaegu 95% S&P 500 ettevõtetest langes. S&P 500 langes 2,8%, Dow Jonesi tööstuskeskmine langes 2,1%. Nasdaq 100 kukkus reedel ligi 4%.
Peaaegu 95% S&P 500 ettevõtetest langes. S&P 500 langes 2,8%, Dow Jonesi tööstuskeskmine langes 2,1%. Nasdaq 100 kukkus reedel ligi 4%.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pevkur esitab välisluure juhiks Kaupo Rosina
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Matti Maasikas: sõja olukorras mõeldakse sõjast, muu on spekulatsioon
Meie peamine eesmärk peab olema toetada Ukraina võitu ja see saab olema selline, mis on ukrainlastele piisav võit, neid rünnati, nemad panevad need piirid maha, rääkis Euroopa Liidu suursaadik Ukrainas Matti Maasikas.
Meie peamine eesmärk peab olema toetada Ukraina võitu ja see saab olema selline, mis on ukrainlastele piisav võit, neid rünnati, nemad panevad need piirid maha, rääkis Euroopa Liidu suursaadik Ukrainas Matti Maasikas.
Redgate: Eesti võlakirjade riskimarginaal on kiirelt tõusnud
Eesti oleks võinud 10aastaste võlakirjade emissiooni saada täis ka natuke väiksema intressiga kui 4%, aga igal juhul võib öelda, et geopoliitiline olukord on meie riskimarginaali tublisti tõstnud.
Eesti oleks võinud 10aastaste võlakirjade emissiooni saada täis ka natuke väiksema intressiga kui 4%, aga igal juhul võib öelda, et geopoliitiline olukord on meie riskimarginaali tublisti tõstnud.

Olulisemad lood

Kohus lasi Ossipenko vabaks halva tervise tõttu Prokuratuur vaidlustab: arstiabi saab ka vanglas
Viru maakohus otsustas neljapäeval kinnipidamisasutusest välja lasta Ida-Virumaa ärimehe Nikolai Ossipenko. Põhjus peitub mehe halvas tervises, mistõttu võib vahi alla võtmisega tekkida reaalne oht tema elule.
Viru maakohus otsustas neljapäeval kinnipidamisasutusest välja lasta Ida-Virumaa ärimehe Nikolai Ossipenko. Põhjus peitub mehe halvas tervises, mistõttu võib vahi alla võtmisega tekkida reaalne oht tema elule.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.