- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Krediidinfole on tekkinud mitu konkurenti
"Mõte tekkis 2009. a sügisel. Üheks ajendiks sai Krediidiinfo maksehäireregistri tasuliseks muutumine," selgitas oma inforegistri loonud Kreedix OÜ juht Kersti Muromets. Kreedix pakub põhitegevusena krediidihaldusteenust ja aitab võlgu sisse nõuda. Krediidiinfo maksehäireregistrit kasutasid nad iga päev ja tegid suures ulatuses päringuid. "Kuna meil endil on läbi aastate kogutud piisaval hulgal ettevõtete kohta infot, siis saigi vastu võetud otsus luua endale ja teistele huvilistele töövahend mööndusega, et me ei müü seda infot, vaid anname töövahendi info vaatamiseks ja võlglaste mõjutamiseks," sõnas ta.
Kreedixi inforegistrisse on koondatud Eestis tegutsevad ettevõtted ja nende juhatuse liikmed. Neid on seatud ritta maine järgi, lisatud register, kus saab jälgida, mida ajakirjandus nende kohta avaldanud on jms. Edasise info hankimiseks saab tellida raporteid näiteks äriregistrist või kinnistusraamatust. Samuti on võimalik vaadata ettevõtte maksehäireid - eelduseks, et keegi võlanõudja on oma nõude süsteemi sisestanud. Teenuse sisu näibki sarnanevat eelkõige Krediidiinfo omaga - vahe aga selles, et maksma portaali kasutamise eest ei pea. "Info vaatamine ja andmete avaldamine on tasuta ja see jääb alatiseks tasuta," lubas Muromets.
Krediidiinfo konkurentsi ei pelga. ASi Krediidiinfo asejuhi Alar Jägeri sõnul lõpetas nende firma maksehäireraporti vabalt avalikustamise juriidiliste küsimuste tõttu. "Maksehäireinformatsiooni töötlemise puhul on alati juriidiline risk, et öeldakse, et mina sain selle info töötlemise pärast kahju. Sellise portaali pidajal, kui ta infot kajastab, on alati see risk, et nõue suunatakse tema vastu," selgitas ta. Krediidiinfo teab nüüd Jäger sõnul, kes maksehäirete andmeid töötleb ja suudab vajadusel vastata ka küsimusele, kelle vastu väidetavat nõuet peaks esitama.
Kolme tüüpi portaale. Jägeri sõnul jagunevad võla- ja taustainfot jagavad portaalid laias laastus kolmeks. Esimesed avalikustavad andmeid ja ootavad portaalile võimalikult palju külastajaid, et müüa samasse reklaami. Teised on näiteks inkassofirmad, kes loovad oma portaali võlglaste mõjutamiseks. "Kolmas on see, nagu meie oleme - me ei müü reklaami ega nõua raha sisse. Me aitame kreeditoril teha uut krediidiotsust," selgitas Jäger.
Tasuta pakutavad väiksemad portaalid on tema sõnul võimalik tööriist väiksemale ettevõttele. "Pank või suurfirma - tal ei ole aega käia internetis surfamas. Tal on vaja metoodilist infot, mis on täpse põhimõtte alusel uuendatav. Ühesõnaga - leping on see, mille alusel andmed temani jõuavad," ütles Jäger.
Samas lisas ta, et teistsugusele lähenemisele on oma nišš olemas. "Eks tehakse selles valdkonnas ka igasugu asju ilusamalt ja värvilisemalt. Iseasi, kas nad katavad selle valdkonna ära ka nii, nagu meie püüame katta," sõnas Jäger.
Et Krediidiinfo positsioon turul on tugev, tunnistas ka ASi Krediidihaldus juhatuse liige Art Andresson. "Krediidiinfo positsioon on praegu piisavalt tugev, et ka ajakirjanduses on ta tihti sünonüümina kasutatav n-ö maksehäireregistri kohta," ütles ta. Krediidihalduse põhitegevus on tegelikult krediidihaldustarkvara müük, kuid oma andmebaasi on ka nemad loonud ja sinna sisestatud maksehäireid näitavad tasuta.
"Me selles mõttes tahaksime konkureerida nendega (Krediidiinfoga - toim), aga reaalsus on see, et nende andmete maht, ajalugu ja tuntus on hoopis teisel tasandil," sõnas ta ja märkis, et nii pangad kui ka telekomiettevõtted on oma süsteemid sidunud just Krediidiinfoga. Samas on Krediidiinfo Andressoni sõnul aasta-aastalt muutnud oma hinnastamist ja praeguseks peab seal peaaegu kõigi teenuste eest maksma. "Mingil määral on Krediidiinfo kasutamine seetõttu võib-olla vähenenud ja on ka teistel võimalus avanenud," nentis ta.
Enimloetud
Viimased uudised
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele