Liberalism päästaks

Euroopa Liit sunnib Kreeka mis tahes referendumil hääletama nii mitu korda ja senikaua, kuni "õige" otsus käes. Seega pole referendum küll see, mis ELi ehmataks. Šokeeris hoopis miski, mis oli ammu teada, kuid millest ei räägitud - vigurda raamatupidamises palju tahad, millalgi tuleb hetk, mil majanduslik tegelikkus sisse murrab. Kolmapäevaks oli eurotsooni tootmisindeks PMI langenud 2009. aasta, kriisi aja tasemele. Uudisteagentuurid märkisid analüüsides lihtsalt: mängimine numbritega elu alul küll ei muuda, aga pikapeale suudab reaalmajanduse segadusse ajada küll. Tänase olukorra on eurotsooni-ELi rahandusjuhid meile ise kaela rääkinud, konsulteerinud ja tippkohtunud.

Viga on süsteemis. Viimane tippkohtumine ei saanudki anda midagi head, kuna kavandatud abinõud jätsid endiselt puutumatuks kriisi tekitanud süsteemi. Euroopa kui terviku reaalmajandusest ei räägitud. Võlgade suur korstnasse kirjutamine, uute võlakirjaostude kindlustamine (vaikivalt eeldatakse, et nad lähevadki hukka!) baseerub eeldusel, et euroraha süsteem ja ELi eelarvelised praktikad jäävad olemuselt endiseks. Ühesõnaga, nad jäävad taastootma kriise seni, kuni ei tehta midagi tõelist - devalveeritakse, kiirendatakse inflatsiooni, taastatakse rahvuslikud valuutad kas või osaliselt, luuakse kullastandardil uus ja korralik euroraha vms. Ma ei väida, et mõni neist on parim abinõu, küll aga seda, et euroreformi mastaap peab olema nimetatud abinõude mõõdus. Parandamatud optimistid Ahto Lobjakas ja George Soros eksisid, kui ütlesid, et eurotsooni liidrid on samade probleemide juures tagasi nende hullemal kujul juba kusagil 3-4 kuu pärast. Aitas nädalast. Ning Kreeka referendum on vaid kooruke, tootmisindeksid on iva.

Eurotsooni juhtide kohtumise häda polnud see, et probleeme ei teatud või et langetati valesid otsuseid, vaid see, et probleemidest vaadati mööda, kirjutati dokument, mis kubiseb fraseoloogiast: "jätkame täie otsustavusega", "tõhustame täiendavalt", "tervitame" Hispaaniat, Itaaliat, abiprogrammi, pankade rekapitaliseerimist. "Kinnitame pühalikult" (inglise keeles solemnly!) võlgu maksta… taevakene, kas seda tuleb siis valitsustel hakata uuesti pühalikult tõotama? Näidake audiitorit, keda see veenaks.